Grippi haigestumine on kasvanud kõige rohkem vanemaealiste seas, suisa 66,5 protsendi võrra, ning 70–79-aastaste hulgas haigestumine kahekordistus.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 inimest, neist 34,1 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 30 protsendi võrra.  

Grippi haigestumine kasvas jätkuvalt, kuid juurdekasv on aeglustumas, moodustades sel nädalal 16 protsenti. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1736 A-gripiviirust, mida on 11 protsenti rohkem kui nädal varem. 

Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ligi 15 protsendi võrra. Suurenes vanuses 60 pluss inimeste hospitaliseerimine, moodustades 30 protsenti haiglaravi vajanutest.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal gripiviirusega haiglaravi 29 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.

Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 224 patsienti.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 9965 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).

Grippi haigestumus on laialdane ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem ja jätkab kasvamist Hollandis, Hispaanias, Poolas, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias ja Serbias.

Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.