EESTI ELU
Kantar Emori poolt märtsi keskel läbi viidud uuring näitab, et Eesti elanikkond toetab ülekaalukalt nii Ukraina valitsuse rahalist toetamist kui ka Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist.
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetab 82 protsenti eestimaalastest, vastu on 14 protsenti inimestest. Põgenike vastuvõtmise poolt on tervelt 93 protsenti eestlastest, muust rahvusest inimeste seas on toetus vastuvõtmisele madalam ehk 60 protsenti.
Kõrge on toetus ka Ukraina valitsuse aitamisele rahalise abi ning relvastuse näol — seda toetab 72 protsenti inimestest. Muust rahvusest elanikud aga toetavad sellist abi tunduvalt vähem, 34 protsenti toetab Ukraina valitsuse rahalist ning 29 protsenti relvastusega abistamist.
Kantar Emori uuringueksperdi Anna Karolini sõnul peegeldavad uuringutulemused eestimaalaste tugevat solidaarsustunnet ukrainlastega. „Nagu näeb heldest annetuskäitumisest, on eestimaalased valmis Ukraina sõjapõgenikke üle Eesti vastu võtma ning peavad õigeks ka Ukraina valitsuse toetamist nii rahalise abi kui ka relvastusega. Toetus on kõikides ühiskonnagruppides peale rahvuse üldjoontes sarnane, põgenike vastuvõtmist toetavad teistest veidi enam vanemas eas, üle 75-aastased inimesed,“ kommenteeris Karolin.
„Muust rahvusest inimeste reaktsioon on vastuolulisem, kuigi põgenike vastuvõtmist toetab üle poole muust rahvusest elanikke. Muu toetuse koha pealt ei soovita aga sõjas kindlat poolt võtta ja eks ka Eestis elavate erinevate rahvusgruppide seas võivad seisukohad omakorda veel erineda,“ selgitas Karolin.
Märtsikuises küsitluslaines osales 1282 Eesti elanikku vanuses 15–84 eluaastat.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kooskõlastusele läks 70 miljoni eurone kiire interneti toetusmeede">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamise uue toetusmeetme tingimused; tegemist on kolmanda lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeetmega, mille maht on kokku ligukaudu 70 miljonit eurot.
"Uus toetusmeede investeerib lähiaastatel kiire internetiühenduse rajamisse ligi sama palju kui seda on viimase 10 aasta jooksul kokku tehtud. Võrreldes varasemate toetustega oleme pööranud väga palju tähelepanu meetme paremale sihistamisele, et kiire internetiühendus jõuaks just sinna, kus selleks on ka tegelik nõudlus," kinnitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt pressiteates.
- Haigakassa maksis mullu vähiravi eest 155 miljonit eurot
- USA suurendab Balti riikidele eraldatavat julgeolekuabi
- Uus perehüvitiste seadus annab suurema kindlustunde
- Kolmapäevast kaovad üritustele lubatud inimeste piirarvud
- Väide puidukriisist ei vasta tõele
- Eestisse on saabunud üle 21 200 sõjapõgeniku
- Swedbank lõpetab rublades finantsteenuste pakkumise
- Veebruaris sündis 859 last
- Riigikogu võttis vastu pöördumise seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu
- Kelmid petsid järjekordsetelt ohvritelt suure hulga raha välja
- Kallas: teisipäevast kaob koroonapass
- Uuring: ka väike joove tõstab letaalse autoavarii võimalust kordades
- Ukraina sõjapõgenikel on ühistranspordis tasuta sõiduõigus
- Eurojackpotiga võideti 457 490 eurot
- Sel aastal saavad riigilt teede remondi lisatuge 23 teed ja tänavat
- MTA on tagastanud 182 miljonit eurot enammakstud tulumaksu
- Mullu kasvas hambaraviteenuseid kasutanud inimeste arv
- Uut tüüpi libakirjad kasutavad ära sõda Ukrainas
- Vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse kuni kümme korda rohkem
- PRIA avas 25 miljoni eurose põllumajanduse investeeringutoetuse
- Circle K lõpetab Venemaal tegevuse
- Valio lõpetab äritegevuse Venemaal
- Haiglaravil on 637 koroonapatsienti ja suri kuus nakatunut
- Vene valitsus kinnitas ebasõbralike riikide nimekirja
- 67 protsenti vastanutest hetkel sõjalist ohtu Eestile ei usu
- Lähipäevil võib tulla kuni 15 kraadi külma
- Selgusid Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhindade saajad
- MTA on tagastanud 78 miljonit eurot enammakstud tulumaksu
- Energiahüvitise maksmist pikendati aprillini
- Keskmine palk kasvas mullu 6,9 protsenti 1548 euroni
- Lähipäevadel on oodata kütuse jaehindade järsku tõusu
- Riik ostab 26,5 miljoni euro eest traadist ja metallist tõkkeid
- EL eemaldas seitse Vene panka SWIFT-ist
- Ukrainas peetava sõja ja võimaliku tuumaõnnetuse tõttu pole Eestis vaja jooditablette süüa
- Elektrilevi pikendab teisipäevast soodsama ööhinna aega
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Pensioni kogumine äreval ajal – mida tasub teada ja kuidas toimetada?">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Aasta algas finantsturgudel, ennekõike tehnoloogiasektoris, teatava ebakindlusega. Uue hoobi said turud aga 24. veebruaril Ukrainas alanud sõja tõttu, millele kohe järgnesid paljude riikide sanktsioonid Venemaa vastu. Sanktsioone on oodata veelgi.
On selge, et Ukraina sõda mõjutab paljusid riike üle maailma, ka Eestit. Ühelt poolt on loomulik tunda ärevust ja sügavat muret sõjategevuse pärast ning loota, et sellele tuleb viivitamatult lõpp. Teisalt tunnetame ratsionaalselt, et tuleb jätkata igapäevaeluga, seejuures tulla toime ka kuludega, mida põhjustavad kallinevad kaubad ja teenused.
Ettearvamatud sündmused ja heitlikud finantsturud võivad nii mõnelgi pensionikoguja panna silmitsi dilemmaga: kas jätkata kogumisega või valida mõni muu võimalus?
Sellele küsimusele vastust leides tasub pidada silmas, et pensioniks kogumine kestab aastakümneid, mille jooksul võib ette tulla nii investeeringute väärtuse hüppelist kasvu kui ka madalseisu.