EESTI ELU

Kelmid petsid järjekordsetelt ohvritelt suure hulga raha välja

Kelmid petsid järjekordsetelt ohvritelt suure hulga raha välja FOTO: Pixabay

Politsei asus uurima järjekordseid juhtumeid, kus kelmid petsid ohvritelt suure summa raha välja.

Politsei alustas 11. märtsil menetlust selles, et 60-aastaselt mehelt on välja petetud ligikaudu 7000 eurot. Mehele helistati võõralt numbrilt ja öeldi, et tema nimele taheti võtta laenu firmast Bondora. Avaldaja keeldus oma pangakontole sisenemast ja võttis ühendust pangaga oma konto sulgemiseks.

Hiljem helistati talle uuesti võõralt numbrilt ja pakuti nii öelda konto puhastust oma telefoni kaudu, milleks oli vaja Smart-ID. Talle saadeti kolm koodi ja ta sisestas need oma telefonis, lisaks kinnitas avaldaja tehingud oma PIN koodidega. Hiljem avaldaja avastas, et tema kontolt on tehtud ülekanne tundmatule inimesele.

11. märtsil tegi politseisse avalduse 34-aastane mees, kellelt peteti välja üle 12 000 euro. Avaldajale tehti 11. märtsil kokku kuus kõnet võõrastelt numbritelt, mille käigus ta ka avaldas oma panga koodid. Hiljem avastas, et tema kontolt on kadunud suur summa raha.

Kallas: teisipäevast kaob koroonapass

Peaminister Kaja Kallas FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Kaja Kallas kirjutas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et teisipäeval kaovad kella 23 piirang ja COVID-tõendi nõue, kuid maskikohustus jääb kehtima. 

"Hommikused andmed näitavad, et viimase kümne päeva keskmisena on eestimaalasi haiglatesse jõudnud raskes seisus 24,9. Sedagi on palju, aga siiski piisavalt vähe, et meie haiglad suudaksid tööd jätkata ning saaksime kontrollimeetmed kaotada," märkis Kallas.

Kallase sõnul kutsus ta kokku valitsuse telefoniistungi, et vormistada piirangute kaotamise lubadus ametlikuks otsuseks.

"Seega alates teisipäevast: loobume Eestis COVID-tõendi nõudest – kõik inimesed saavad vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendita käia kultuuri- ja meelelahutusüritustel, toitlustusasutustes ja mujal; kaotame meelelahutusasutustes ja mujal kehtiva kella 23 sulgemisaja piirangu," kinnitas Kallas.

Kuna koroonaviirus levib Eestis endiselt laialdaselt, jääb avalikes siseruumides kehtima maskikandmise kohustus ning oluline on järgida hajutatuse ja desinfitseerimise nõudeid. Kehtima jäävad reisimise isolatsioonireeglid, samuti tuleb reisimisel silmas pidada sihtriigi piiranguid.

Seoses kellaaja piirangu kaotamisega suureneb oht, et noored nakatuvad rohkem ja mõne nädala möödudes jõuab nakatumismäära tõus nooremaealiste hulgast vanemaealisteni, kelle puhul on raskeloomulise COVID-iga haiglasse sattumise risk väga kõrge.

Ka aastavahetuse järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas järsult. Seetõttu on väga oluline, et enne riskirühma inimestega kohtumist tehtaks antigeeni kiirtest ja kui pole täielikku veendumust oma nakkusohutuses, kantaks kaitsemaski. Eluliselt oluline on see kohtumisel inimestega, kes pole end COVID-19 vastu vaktsineerimisega kaitsnud.

Arutelu COVIDi teiste kontrollimeetmete üle jätkavad valitsuse liikmed veel sel nädalal.

Uuring: ka väike joove tõstab letaalse autoavarii võimalust kordades

Uuring: ka väike joove tõstab letaalse autoavarii võimalust kordades

Transpordiameti uuringust selgub, et kui autojuht istub rooli väikse, näiteks 0,5-promillise joobega, suureneb tõenäosus sattuda surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse viis korda.

1,5-promillise joobega juht satub liiklusõnnetusse võrreldes kaine juhiga aga lausa 130 korda tõenäolisemalt. Sellele, kuidas joobes juhtimine võib inimeste elu ära rikkuda, pöörabki tähelepanu pühapäeval alanud sotsiaalkampaania. Ergo kindlustuse kahjukäsitluse juriidilise osakonna juht Vaho Vahkal tõi välja näite kindlustusjuhtumist, mis kinnitab, et ka väike joove võib tuua miljonites kahju, rääkimata ohust elule ja tervisele.

"Paar aastat tagasi juhtus õnnetus, kus veokijuht sõitis rongile külje pealt sisse. Õnnetuse kogukahjuks hinnati 2,4 miljonit eurot," sõnas Vahkal. "Veokit juhtis 49-aastane mees, kel tuvastati haiglas joove. Kohtutäitur võtab tänase päevani igal kuul mehe kontolt maha 200 eurot, ning seda tema elupäevadeni lõpuni."

"Rahalisest kahjust hullem on aga oma elu ära rikkumine," lisas transpordiameti ennetustööosakonna ekspert Liis Sepp. "Süütunne ja häbi, vangla ja võlad on tagajärjed, millega peavad õppima elama liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juhid."

Sepp tõi välja, et alkoholist tingitud liiklusõnnetusi põhjustavad täiesti tavalised, muudes tegevustes kohusetundlikud inimesed. Möödunud kolmel aastal on Eesti teedel joobes mootorsõidukijuhi süül hukkunud igal aastal üle kümne inimese.

Senise statistika alusel võib prognoosida, et sel aastal põhjustavad joobes juhid üle saja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saavad inimesed viga või kaotavad elu. PPA juhtivspetsialisti Gerli Grünbergi sõnul hukkus eelmisel aastal joobes juhi osalusel 17 ja sai viga 129 inimest.

"31 protsenti kõikidest liikluses hukkunutest kaotas elu liiklusõnnetuses, kus osales joobes mootorsõidukijuht," sõnas Grünberg. "Kuigi Eestis on joobes peaga rooli istumisele nulltolerants, liikleb meie andmetel Eesti teedel iga päev 1000–4000 joobes juhti. Nende kõrval liiklevad meie abikaasad, lapsed, emad-isad, õed-vennad, sõbrad ja kolleegid – teedel toimuv on meie kõigi ühine mure."

"5-protsendise kangusega 0,5-liitrine õlu ei kao organismist kiiremini kui kahe tunniga. 80 kilo kaaluval tervel mehel võtab alkoholi täielik kadumine organismist aega vähemalt 2,5 tundi. 60 kilo kaaluval naisterahval üle kolme tunni," tõi Grünberg välja. "Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi sõiduvõtteid. Kui joobes juhil läheb õnneks, peatab teda kaaskodanik või politseinik, halvimal juhul jääb tema karistuseks kanda südametunnistusel kelleltki võetud elu."

Algas eraettevõtete initsiatiivil ning transpordiameti ja PPA nõustamisel valminud sotsiaalkampaania, mille eesmärk on teadvustada joobes juhtimisega kaasneda võivaid tagajärgi. Liis Sepp tõi välja faktid, millele soovitakse kampaaniaga tähelepanu pöörata:

1,5-promilline joove suurendab liiklusõnnetusse sattumist kuni 130 korda.
0,5-promilline joove suurendab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumist viis korda.
Joobes juhtimise karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
Joobes juhtides raske õnnetuse põhjustamine võib lõppeda kuni 12-aastase vangistusega.

Joobes juht võib kaotada juhiload kuni üheksaks kuuks.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD