EESTI ELU

Amet: 76 protsendil kontrollitud e-poodidest esines olulisi rikkumisi

Foto: AIGAR NAGEL

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kontrollis tänavu 1. juulist kahe kuu jooksul 517 Eestis tegutsevat e-kauplust, mille tulemusena tuvastati 76 protsendil kontrollitud e-poodide müügitingimuste puhul olulisi rikkumisi.

Perioodil 1. juulist kuni 9. septembrini läbi viidud kontrolli eesmärgiks oli saada ülevaade e-kaupluste veebilehtedel tarbijatele lepingueelselt avaldatavast teabest ning müügitingimuste vastavusest seaduses sätestatud nõuetele, teatas amet. Valimi koostamisel jättis TTJA välja Eesti E-kaubanduse Liitu kuuluvad kauplejad. 

Tulemusena selgus, et kõige olulisemat ehk lepingust taganemise õigust ning tähtaegset raha tagastamise kohustust rikkus või piiras 76 protsenti kontrollitud e-kauplustest. Lisaks esines ka mitmeid teisi rikkumisi. 

Näiteks puudus teave selle kohta, et lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale kauba kätte toimetamise postikulud. Puudus ka kohustuslik lepingust taganemise tüüpvorm. 
Puudulik oli ka informatsioon tarbija õiguste kohta juhuks, kui ostetud kaubal ilmnevad puudused. Ühtlasi oli puudulik informatsioon tarbija õiguse kohta pöörduda vaidluse korral tarbijavaidluste komisjoni.

TTJA juhib tähelepanu, et kaupade pakkumine ja müük internetis peab toimuma tarbija suhtes ausalt ja arvestades häid kaubandustavasid. Lepingule kohalduvad müügitingimused peavad olema seadusega kooskõlas, avaldatud e-kaupluse veebilehel ning tarbija jaoks allalaetavad. Seejuures lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, on tühine. 

Kuivõrd tuvastatud rikkumised olid laialdased, soovitab TTJA kõikidel e-kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel kontrollida üle oma e-kaupluse veebilehed ja müügitingimustes avaldatud teave. Muudatuste tegemisel soovitab amet tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga ning Eesti E-kaubanduse Liidu poolt alustavale e-kauplejale mõeldud veebilehe ja näidismüügitingimustega. TTJA eeldab kõikidelt e-kauplejatelt seadusekuulekust, sealhulgas seadusega kooskõlas olevate müügitingimuste kasutamist.

TTJA jätkab Eestis tegutsevate e-kaupluste kontrollimist, et tagada seadusest tulenevate kohustuste täitmine. TTJA võtab kontrollitud ettevõtjatega ühendust, annab võimaluse puudused vabatahtlikult kõrvaldada ning otsustab vastavalt vajadusele järelevalve meetmete rakendamise vajalikkuse üle.

Uuest aastast suureneb pension ja 2023. aastast on see maksuvaba

Valitsus algatas neljapäeval kaks eelnõud eakate, mis toovad 2023. aasta 1. jaanuaril erakorralise pensionitõusu 20 eurot ning vabastavad keskmise vanaduspensioni alates 2023. aastast tulumaksust.

"Keskmist vanaduspensioni aitavad tõsta ka iga-aastased indekseerimised, kuid peame hädavajalikuks eakate täiendavat toetamist erakorraliste tõusudega ning keskmise vanaduspensioni taas maksuvabaks muutmist," ütles keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ta lisas, et seejuures on oluline parandada madalama sissetulekuga eakate toimetulekut, keda aitab lisaks üksi elava pensionäri toetuse tõstmine. "Keskerakonna ettepanekul tõuseb 2022. aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni. Tegemist on oktoobrikuus makstava toetusega, mida saab üle 80 000 inimese," sõnas Kiik.

"Tõstsime pensione erakorraliselt nii eelmise kui praeguse valitsuse ajal ning järgmise kahe aasta jooksul kasvab keskmine vanaduspension indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu tulemusena enam kui 100 euro võrra 654 euroni. Lisaks on alates 2023. aastast keskmine vanaduspension taas maksuvaba," lausus Kiik.

FOTOD Politsei kinkis presidendile nimelise piirimärgi

Fotode autor: Arno Mikkor / VPK

Politsei- ja piirivalveamet kinkis president Kersti Kaljulaidile piirimärgi, mis paigaldati kolmapäeval pidulikult Võrumaal Eesti-Läti piirile.

President Kersti Kaljulaidile pühendatud piirimärk kannab numbrit 109 ning see paigaldati Võrumaale Rõuge valda Kikkajärve kalda lähedale, edastas amet.

Fotode autor: Arno Mikkor / VPK

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et nimeliste piirimärkide kinkimine on traditsiooniline kõrgem tunnustus neile, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti piiride valvamise arengusse.

„Viimase viie aastaga on piiril palju juhtunud. Näiteks said idapiiril alguse kauaoodatud piiriehitustööd. Samas olime viiruspuhangu saabudes sunnitud ka lõunapiiril taastama mitmeks kuuks täieliku piirikontrolli. Presidendina on Kersti Kaljulaid kogu see aeg piiri käekäigust sügavalt hoolinud ning olnud kogu hingega päriselt piiril kohal,“ sõnas Vaher. 

Fotode autor: Arno Mikkor / VPK

Piirimärgi kinkimise traditsioon sai alguse 1997. aastal, mil esimese omanimelise piiriposti sai toonane piirivalvejuht Andrus Öövel. Praeguseks  on Eesti-Läti maismaapiirile paigaldatud ligi 80 nimelist piirimärki inimestele ja organisatsioonidele, kelle hulgas on kõik presidendid, piirivalveameti peadirektorid ning piirivalve taasloomisel oma osa etendanud inimesed.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD