Valitsus kiitis teisipäeval erakorralisel istungil heaks eelnõu, millega pikendatakse möödunud aasta mais ajutiselt kehtestatud elektri- ja teatud kütuste aktsiisilangetust 2023. aasta 30. aprillini. 

COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks langetati 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 elektri- ja teatud kütuste, näiteks vedelgaasi, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ning maagaasi aktsiisimäärasid.

Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra, nii et need kehtivad 30. aprillini 2023.

Seega jääb kuni 30. aprillini 2023 diislikütuse aktsiisimääraks ka praegu kehtiv 372 eurot 1000 liitri kohta.

Lisaks kehtestatakse alates 1. maist 2023 nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside ühtlane tõstmine kriisieelsele tasemele. Eelnõu kohaselt tõuseb näiteks diislikütuse aktsiisimäär alates 1. maist 2023 399 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2024 428 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2025 459 euroni 1000 liitri kohta ning 1. maist 2026 493 euroni 1000 liitri kohta. Ajutiselt langetatud aktsiisimäära astmeline taastamine peaks võimaldama ettevõtetel ja tarbijatel aegsasti hinnatõusuga kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra ka põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprillini 2023. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaenduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. 

Aktsiiside külmutamise negatiivne mõju riigieelarvele on tuleval aastal 53 miljonit, 2023. aastal 93 miljonit, 2024. aastal 75 miljonit ja 2025. aastal 44 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium. 

Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022.

Endine murdmaasuusataja Andrus Veerpalu vabanes Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) kaheaastasest võistlus- ja tegevuskeelust - dopingu tarvitamisele tahtlikult kallutanud, kaasa aidanud ja seda varjanud Veerpalu kaks aastat tagasi määratud keelt lõppes esmaspäeva südaööl, kirjutab Postimees. 

Eesti Antidopingu ja Spordieetika (EADSE) kodulehel olevas võistluskeeldude tabelis on kirjas, et Veerpalu keeld kestis 27. septembrini.

Austrias süüdistatakse Veerpalu jätkuvalt dopingu tarvitamisele kaasaaitamises. Augusti lõpus Innsbruckis kohtu ette ilmumata jätnud Veerpalu kohtuprotsessi menetlus jäeti praegu pooleli. 

Veerpalu võimaldas sportlastel 2019. aastal Seefeldis toimunud MM-il enda kasutuses olnud ruumis veredopingut manustada, millega tekitas 5000-eurose kahju.

Olümpiavõitja pojale Andreas Veerpalule kehtib veredopingu ja kasvuhormooni kasutamise eest keeld 2023. aasta veebruari lõpuni. Tema peaks Innsbruckis kohtu ette astuma tõenäoliselt 15. oktoobril.

EADSE andmetel kehtib Andrus Veerpalu endisele treenerile Mati Alaverile FIS-i poolt määratud nelja-aastane tegevuskeeld, mis lõpeb 2023. aasta 27. augustil.