EESTI ELU

67 protsenti vastanutest hetkel sõjalist ohtu Eestile ei usu

67 protsenti vastanutest hetkel sõjalist ohtu Eestile ei usu FOTO: mil.ee

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et täisealistest elanikest arvab 24 protsenti, et Eestit ähvardab praegu otsene sõjaline oht ning 67 protsendi arvates mitte.  

24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, mis on tekitanud Eestis taasiseseisvumisaja kõige tõsisema julgeolekuolukorra. Kuigi ekspertide sõnul Eestit hetkel otsene sõjaline oht ei ähvarda, siis uuris Ühiskonnauuringute Instituut, kuidas Eesti inimesed praegust olukorda tajuvad.

Vastajatelt küsiti: "Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?" 24 protsenti vastas "Jah, kindlasti" või "Pigem jah", 67 protsenti "Ei, pigem mitte" või "Ei, kindlasti mitte" ning 9 protsenti ütles "Ei tea". Eestlastest arvab 62 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 77 protsenti, et Eestit praegu sõjaline oht ei ähvarda.

Lisaks küsiti: "Kui rahul Te olete valitsuse praeguse tegevusega julgeolekukriisis?" 56 protsenti vastas, et nad on "Väga rahul" või "Pigem rahul", 30 protsenti "Pigem ei ole rahul" või "Üldse ei ole rahul" ning 13 protsenti "Ei tea". Eestlastest on valitsuse tegevusega rahul 71 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 29 protsenti.

Rahvusvahelisel tasandil on palju räägitud sellest, kas NATO peaks konflikti sekkuma ning inimestelt küsiti: "Kas NATO riigid peaksid saatma oma väed Ukrainasse appi?" 36 protsenti arvas, et "Jah, kindlasti" või "Pigem jah", 46 protsenti "Ei, pigem mitte" või "Ei, kindlasti mitte" ning 7 protsenti ütles "Ei tea". Kusjuures eestlastest arvab 50 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 12 protsenti, et NATO peaks saatma oma väed Ukrainasse appi.

Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise kohta ütles 24 protsenti, et nad "Kindlasti toetaksid" või "Pigem toetaksid", 64 protsenti "Pigem ei toeta" või "Kindlasti ei toeta" ning 12 protsenti vastas "Ei tea". Eestlastest toetaks Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse 31 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 11 protsenti.

Norstati küsitlus viidi läbi 2.- 4. märtsini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti elanike seas ja selles osales kokku 1023 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1%. Küsitluse viis 18-aastaste ja vanemate Eesti elanike, sealhulgas mittekodanike seas läbi Norstat Eesti AS.

Lähipäevil võib tulla kuni 15 kraadi külma

Ilmateenistuse prognoosi järgi võib lähipäevil tulla kuni 15 kraadi külma, kusjuures ööpäevane temperatuuride vahe võib erineda kuni 17 kraadi. 

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Tuul on muutliku suunaga ja puhub 1-7 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni -8, saartel ja läänerannikul -3 kuni +1 kraadi. Päeval pilvisus hõreneb ja ilm onn sajuta. Puhub idakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +1 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-8, hommikul rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -5 kuni -10, kohati -15 kraadi, saartel -1 kuni -5 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-9, rannikul puhanguti 12-15 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Reede öösel on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub edelatuul 5-10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis -1 kuni -6, Ida-Eestis -5 kuni -10 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub edelatuul 5-10, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi.

Selgusid Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhindade saajad

Aasta koostööpartneriks osutus Võru linnavalitsus. Iga kultuurikorraldaja teab, et üks edu aluseid on pikaaegne ja püsiv partnerlus. Nii on Võru pärimustantsu festival saanud tunda kindlat seljatagust tänu Võru linnavalitsusele. Foto: KADI ANNOM

Eesti Folkloorinõukogu (EFN) tunnustas laupäeval pärimusvaldkonna silmapaistvamaid tegijaid.

Pärimuspeol „Kaardistajad ja kaardilugejad“ kuulutati välja Teotoe preemia saaja ning jagati aastatunnustusi neile, kelle tegutsemise tulemusena oli 2021. aastal pärimus nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö silmapaistev ja uusi teadmisi avav.  

Kõikidesse kategooriatesse esitati rohkelt tugevaid kandidaate ning valiku nende hulgast tegi EFN-i juhatus koosseisus Lauri Õunapuu, Sille Kapper-Tiisler, Janika Oras, Elvi Nassar, Kati Taal ja Laura Liinat. 

Auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema. Auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD