EESTI ELU

COVID-i statistikas hakkavad kajastuma ka tõhustusdooside andmed

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus avaldab esmaspäeval COVID-19 avaandmete uue versiooni, mida on täiendatud COVID-19 vaktsiini lisa- ja tõhustusdooside statistikaga.

Lisaks vähemalt üks kord vaktsineeritud ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste arvule hakatakse avaandmetes avaldama ka nende inimeste arvu, kes on saanud ühe ja enam lisa- või tõhustusdoosi.

Andmed avaldatakse veebiaadressil https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik ja avaandmed aadressil https://opendata.digilugu.ee

Seoses lisa- ja tõhustusdooside lisandumisega vaktsineerimise andmestikku, oli tarvis uuendada ka vaktsineerimise andmestiku aluseks olevat metoodikat. Uuenduste tegemisel võeti arvesse riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusi nii COVID-19 haiguse läbipõdenute vaktsineerimise kui vaktsiini dooside manustamise intervallide kohta. 

Statistikas on välja toodud, kui palju inimesi on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud, lõpetatud vaktsineerimiskuuriga ja kui palju inimesi on saanud ühe või enam tõhustusdoose. Lisa- ja tõhustusdoose statistikas omavahel ei eristata. Seejuures on oluline, et andmeid lugedes ei ole korrektne näiteks ühe või kaks tõhustusdoosi saanud inimeste hulki kokku liita. 

Kõik inimesed, kes on saanud vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi, loetakse varem täielikult vaktsineerituks.

Lisaks tehakse muudatus COVID-19 läbipõdenute ja vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud inimeste vaktsineerimise staatuse määramise metoodikas. Kui seni vaadati metoodikas  inimese vaktsineerimiskuuri lõpetatuks lugemisel SARS-CoV-2 positiivse testi olemasolu 180 päeva enne vaktsineerimist, siis nüüd see piirang kaotati. 

Korrastatud on ka tervise infosüsteemi laekunud vaktsineerimisdokumentide duplikaatide tuvastamise metoodika. Selle tulemusena vähenes vaktsineeritud inimeste arv ligi 80 inimese võrra, sest nende inimeste kohta oli tervise infosüsteemi laekunud mitu vaktsineerimise teatist ja need duplikaadid on nüüd statistikast välja võetud.

Vanusegruppide arvutamisel mindi üle metoodikale, kus inimese vanus fikseeritakse aasta alguse ehk 1. jaanuar 2021 seisuga. Varasema metoodika järgi fikseeriti inimese vanus vaktsineerimise hetke seisuga. See muudatus aitab senisest täpsemini hinnata vaktsineerimisega hõlmatust vanusegruppides. Rahvastikuarvu aluseks võetakse statistikaameti andmed 1. jaanuarist 2021. Senini oli rahvastikuarv arvestatud statistikaameti 2020. aasta 1. jaanuari andmete põhjal. 

Ööpäevaga tuli juurde 1506 koroonapositiivset ja suri kuus nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8804 COVID-19 testitulemust, millest 1506 osutus positiivseks ja suri kuus nakatunut.

21. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 441 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 313 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest 209 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 104 ehk 33 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine, 76-aastane naine, 83-aastane mees, 86-aastane naine, 90-aastane naine ja 93-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8804 testitulemust, millest 1506 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 974 vaktsineerimata ja 532 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

öpäeva jooksul manustati 2461 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 407 092 doosi.

Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 55 protsenti.

Tervishoiutöötajate palga kasvu kiirendasid makstavad lisatasud

Pixabay

Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2021. aastal kõikides suuremates ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust.

Keskmise palga kasvu kiirendasid põhipalgale lisaks makstavad ületunnitasud, lisatasu õhtuse ja öötöö eest ja muud regulaarsed lisatasud. Üheks põhjuseks on COVID-19 periood, mis on toonud kaasa suurenenud lisatasude maksmise.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD