Riigikogu kolmapäevane istung on opositsiooni obstruktsiooni tõttu väldanud läbi terve öö neljapäeva hommikuks kokku juba 17 tundi. 

Riigikogu täiskogu kolmapäevane istung algas kell 14 ning muuhulgas oli päevakorras kuus valitsuse usaldusega seotud eelnõu. See tähendab, et teise lugemise eel esitatud muudatusettepanekuid läbi ei hääletata, vaid toimub kohe lõpphääletus. 

Samas on saadikutel õigus esitada küsimusi eelnõu ettekandjatele, mida opositsioon obstruktsiooni läbiviimiseks agaralt ka kasutas. Ühtlasi said saadikud läbirääkimiste käigus esineda igaüks kaheksaminutilise sõnavõtuga, mida samuti on tehtud.Ühtlasi on opositsioon kasutanud õigust esitada rohkelt protseduurilisi küsimusi. Nii ongi taas parlamendi täiskogu istung venima jäänud ja väldanud taaskord läbi terve öö.  

Riigikogu on ööistungi käigus jõudnud neljapäeva varahommikuks usaldushääletustega vastu võtta riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse; keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse; looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse; kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga:

Kella 7 ajal on menetluses 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Riigikogu kolmapäevases infotunnis ütles peaminister Kaja Kallas Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku kohta, et mõistab, et inimestel on raske, samas pole tema hinnangul  õige ka maalida tulevikku nii mustades toonides, kui tegelikult numbrid reaalselt näitavad hoopis teist pilti.

Kallas kinnitas, et tugineb statistikaameti ja Eurostati andmetele ning need näitavad seda, et inimeste sissetulekud kasvavad jälle kiiremini kui hinnad.

„Tegelikult viimase seitsme kuu jooksul ei ole hinnad suurenenud, aga palgad on, erasektoris 10 protsenti, avalikus sektoris rohkem, õpetajatel veelgi rohkem. Ja kui me räägime ka pensionitõusudest, siis pensionäridel on sissetulekud tõusnud, keskmine pension 17 koma midagi protsenti. See on erakordselt suur tõus ja võimaldab nende raskete aegadega toime tulla,“ loetles Kallas.

Peaminister selgitas, et majanduses on kolm sellist olulist sisendit: tööjõukulud, energia- ja muude sisendite kulud ning maksukoormus. „Kui me võtame võrdluses Põhjamaadega, meie maksukoormus on keskmiselt 10 protsendipunkti madalam kui Põhja-Euroopas. Energia hind on meil tõesti kõrgem, aga mitte oluliselt kõrgem, ja sisendite hinnad, ehk siis tööjõukulud on meil endiselt odavamad, kui on Põhja-Euroopas, ehk kolmest elemendist kaks on need, kus Eestil konkurentsivõime ei vähene.“

Kallase sõnul on energiahindade allapoole toomiseks rakendamisel rida meetmeid. „Esiteks kiirendame planeeringuid selleks, et energia tootmist saaks kiiresti alustada. Teiseks investeeringud võrkudesse, loomulikult selleks, et elekter ka inimesteni jõuaks. Kolmandaks vähempakkumised, mida me teeme selleks, et saaksid uued ettevõtjad tulla turule ja pakkuda odavamat energia hinda,“ märkis ta.

Peaminister vastas küsimustele, mis käsitlesid majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat ja vaesust. 

Infotunnis osalesid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kaitseminister vastas küsimusele vaktsiinisunni kohta Kaitseväes ning sotsiaalkaitseminister vastas küsimustele, mis puudutasid hooldereformi ja vastutust.