Eesti kütuse jae- ja hulgimüüjate lobbigrupp Eesti Õliühing pöördus valitsuskoalitsioonil osalevate erakondade ja avalikkuse poole, et väljendada vastuseisu koalitsiooniläbirääkimistel väidetavalt kõne all olevatele aktsiisitõusudele.
Meediast on läbi käinud spekulatsioonid, et koalitsiooniläbirääkimiste osapooled võivad kokku leppida vedelkütuste aktsiisi 10-protsendilises tõusus ja seejärel veel 5 protsendi võrra kuni 2019. aastani, maksutõusu Õliühinguga arutatud ei ole, teatas Õliühingu juht Toomas Saks.
Õliühingu soovib, et aktsiisimuudatusi ei tehtaks rutakalt, vaid tuginedes analüüsile, mida hinnatõus Eesti majandusele kaasa tooks. Kavandatava maksumuudatuste tulemusena muutuks kütus Õliühingu väitel Eestis Baltikumi kalleimaks.
"Samuti ei saa argumendiks olla ka momendil kütuste suhteliselt madal hinnatase. Nii nagu aasta tagasi ei osanud ka parimad analüütikud ette näha naftasaaduste kiiret hinnalangust, nii ei ole me kaitstud ka sama kiire hinnatõusu eest," ütles Saks.
"Eesti kütuseäri ettevõtted ootavad sarnaselt teistele ärisektoritele suuremat riigipoolset kaasatust ja pikka visiooni kütuste maksukoormuse osas. Seda on vaja nii maksusüsteemile kui alternatiivsete kütuste nagu maagaasi või biodiisli toetusmehhanismidele. Eesti Õliühing on arvamusel, et enne järjekordset aktsiiside tõstmist tuleb välja töötada pikaajaline ja erinevaid kütuseid hõlmav kütuseaktsiiside maksusüsteem," ütles ta.