Seakasvatajatel pole sigu kusagil tappa

Vabapidamisel sigade kasvatamine on selleks korraks Eestis möödanik. Seakatk võib teha seapidamisele üldse lõpu. 	 Foto: INNO TÄHISMAAKolmandast tsoonist ei tohi sigu eksportida, vaid võib müüa ainult Eestis asuvatesse tapamajadesse, neil pole aga võimalust kolmanda tsooni sigu vastu võtta; kuigi tuhanded sead on tapaküpsed, kasvab neid järjest peale, kirjutab Maaleht.

Eestis toodetakse rohkem sealiha, kui siin ära süüakse. Seni on seakasvatajad osa sigu Lätti ja Leetu müünud, kuid nüüd ei saa enam sigu välja müüa. "Riik on viinud Eesti seakasvatuse olukorrani, kus kvaliteetset sealiha pole võimalik kuhugi realiseerida," ütles seakasvataja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Suur hulk seafarme asub kolmandas kitsendustega tsoonis, kust ei või sigu Eestist välja viia. Sealt võib sead viia üksnes Eestis asuvasse tapamajja. Siinsetel tapamajadel pole aga piisavalt võimsust, pealegi tapetakse Valgas ja Rakveres oma kontsernis kasvatatud sigasid.

Atria Eesti juht Olle Horm selgitas, et kolmanda tsooni sigu tuleb tappa eraldi päeval ja neil Valgas puudub vastuvõtmise võimalus. Ka HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et nende oma Rakvere Farmide süsteemist on kolmandik sigu kolmandas tsoonis ja praeguses olukorras ei ole võimalik rohkem kolmanda tsooni sigu osta. Ümberkorraldused lihatööstuses võtavad aega.

"Olukorraga kohanedes ja kuumtöötlustoodete mahu kasvades võib juba septembris tekkida ka võimalus osta täiendavat kogust kolmanda tsooni sigu, kuid piirangute tõttu on nende hind kindlasti odavam," ütles Soorm. "Kardetavasti ei ole kolmandas tsoonis sigade kasvatamine jätkusuutlik."

"Tõusigade aretusühistu farmides on 3500 siga ootel, kuid neid pole kuhugi panna," tõdes Laht, lisades, et ühel hetkel on farmerid sunnitud sead protesti märgiks Laiale tänavale põllumajandusministeeriumi ette viima.

"Kriis on nii suur, et üks osa farmereid lubab uputama hakata," sõnas Laht.

Peale selle on hind kõvasti kukkunud. Lahe sõnul räägitakse 30–80 sendist eluskaalu kilo kohta, kuid seakasvatuse omahind on 1,15–1,20 eurot kilo kohta. "See viib selleni, et pole piisavalt raha sisendite eest maksta," lisas ta.

Seakasvatajad on pöördunud riigi poole, et saada sotsiaal-, käibe- ja tulumaksu osas neljaks kuuks maksuerisus. See aitaks seakasvatajatel ehk kõige hullem aeg üle elada.

{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD