Justiitsministeerium ei poolda seksuaalsuhetes vanusepiiri tõstmist

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Justiitsministeerium ei poolda seksuaalsuhetes vanusepiiri tõstmist">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Võrumaa Teataja

Justiitsministeerium ei toeta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatust tõsta alaealise vanusepiiri 14 eluaastalt 16-le eluaastale, kellega seksuaalvahekord on täisealise jaoks karistatav.

Ühtlasi soovib EKRE eelnõuga muuta karistatavaks vähemalt 21-aastase isiku suguühe või sugulise iseloomuga tegu noorema kui 16-aastasega. Lisaks tõstetakse eelnõu kohaselt laste suhtes toime pandavate osade seksuaalkuritegude karistusmäärasid.

Valitsus hakkab muutma Timmase looduskaitseala kaitsekorda

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Valitsus hakkab muutma Timmase looduskaitseala kaitsekorda">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

FOTO: Aigar Nagel

Valitsus hakkab neljapäeval muutma Võrumaal asuva Timmase looduskaitseala tsoneeringut ja kaitsekorda.

Looduskaitseala on moodustatud looduslike metsa-, jõe- ja luhakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Kompaktne metsamassiiv on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele nagu näiteks metsis, kalakotkas, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu.

Erametsaliit: metsa müügitehingute maksureform on hädavajalik

Võrumaa Teataja

Eesti Erametsaliidu uuring kinnitab ettepanekut muuta metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi maksustamist, mis praegu ei taga metsanduse järjepidevust, vaid soodustab pigem metsamaa müümist ja tulude varjamist.

Liiga suur maksukoormus tulult, mida näiteks väikemetsaomanikud saavad metsa pikast kasvutsüklist lähtuvalt vaid korra elu jooksul, on liidu hinnangul kahjulik kogu riigile. "Ei tohi unustada, et laiapõhjalise metsaomandi olemasolu Eestis on märksa avarama tähendusega kui omand ise või omanike majanduslik tulu. Sellest oleneb otseselt meie rahvuslik julgeolek, maaelu säilimine, maakultuuri edasikandumine põlvest põlve. Seetõttu peaks riik olema ka huvitatud, et säilitada mitmekesist metsaomanikkonda," märkis Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu seisukoht on, et senine metsatehingute kogutulu maksustamine tulumaksuga tuleb asendada protsentuaalse arvestusliku mahaarvamise süsteemiga. Toetudes vastavale uuringule, pooldame lahendust, kus füüsilisest isikust metsaomaniku kogutulu oleks metsamaterjali müügil 60 protsendi ja raieõiguse müügil 25 protsendi ulatuses maksuvaba.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul on muudatuste eesmärk muuta maksustamine õiglasemaks, mis aitaks kaasa laiapõhjalise metsaomandi säilimisele.  "Selline maksetingimuste muutmine suurendaks metsaomanike huvi oma mets endale jätta ja sellega tegelda, seda majandada. Väheneks veelgi varimajanduse osakaal ja suureneks riigi maksutulu. Uuringu ühe prognoosi kohaselt võiks tuua selline protsentuaalne mahaarvamine kogumõjus ehk koos lisandväärtuse kasvuga riigieelarvesse igal aastal maksudena juurde vähemalt 15,5 miljonit eurot," märkis Link

Pikemas perspektiivis tooks maksustamise muutmine seoses metsaomanike huvitatuse kasvuga kaasa ka metsaressursi ühtlasema ja säästlikuma kasutamise. Sellega on kindlamini tagatud metsa majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste säilimine.

Järgmisel laulupeol on palju uusi laule ja tantsupeol on pererühmad

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Järgmisel laulupeol on palju uusi laule ja tantsupeol on pererühmad">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Ehkki 2019. aasta laulu- ja tantsupidu toimub suuresti traditsioonilises vormis, on mõlemal peol ka mõned uuendused.

"Laulupidu on alati traditsiooniline, aga ikka peab olema ka midagi uuenduslikku. Nii ka seekord," ütles laulupeo peadirigent Peeter Perens teisipäeval peetud pressikonverentsil.

Tema sõnul on juubelilaulupeol erakordselt palju uusi teoseid ning teise uuendusena on esimese kontserdipäeva lõpus kavas ühislaulud publikuga.

Laulupeo repertuaarist on võimalik kokku lugeda 16 uut teost ning lisaks veel mitmed uue seade saanud heliteosed.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD