EESTI UUDISED BNS

Ränk päev liikluses: kolm hukkunut ja 19 vigastatut

Lumesajust keeruliseks muutunud teeolud vallandasid kolmapäeval liikluses kaose, mis nõudis kolm inimelu ning koguni 19 inimest said vigastada.

Esimene õnnetus juhtus kella 12.18 ajal Harjumaal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 56. kilomeetril, kus 71-aastane mees sõitis liinibussiga SOR LC9,5 tagant otsa ees peatunud Mercedese veoki haagisele. Saadud löögist said kannatada bussis reisijatena viibinud isikud ning bussijuht, kes hiljem haiglas suri. Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse toimetati 59- 61- ja 80- aastane naine, kohapeal vaatasid meedikud üle 12 reisijat.

Teine õnnetus juhtus kella 12.54 ajal Tallinnas Sõle tänav 48 maja juures, kus 43-aastane mees sõitis Peugeot 407-ga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 58-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 

Kolmas õnnetus juhtus kella 13.54 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinna-Narva maantee 20. kilomeetril, kus 27-aastane mees kaotas haagisega veoki Scania üle juhitavuse ning sõitis teelt välja haljasalale ning paiskus külili. Juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 14.27 ajal Harjumaal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 47. kilomeetril, kus 45-aastane mees kaotas haagisega veoauto DAF üle juhitavuse, haagis sattus külglibisemises vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge Toyota Yarisega, mida juhtis 26-aastane mees. Kokkupõrke tulemusena paiskus veoauto koos haagisega üle vastassuunavööndi teelt välja ning sõiduauto paiskus paremale teelt välja. Sõiduauto juht toimetati raskelt vigastatuna Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Sõiduautos kaasreisijana viibinud 21-aastane naine hukkus sündmuskohal.

Viies õnnetus juhtus kella 17.17 ajal Viljandimaal Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maantee 61. kilomeetril, kus 41-aastane naine kaotas liiga suure kiiruse tõttu Volkswagen Passati üle kontrolli ja sõitis teelt välja kraavi. Juht toimetati Viljandi Haiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kell 20.04 Raplamaal Kehtna vallas Aleti-Järvakandi tee 2,5 kilomeetril, kus Jeep Grand Cherokeed juhtinud 37-aastane mees kaotas sirgel teel juhitavuse, kaldus teelt välja vastu kändu ja sõiduk rullus mitu korda üle katuse. Juht paiskus sõidukist välja ning hukkus sündmuskohal. Juht ei kasutanud turvavarustust ning isiku võimalik joove on tuvastamisel.

Omniva plaanib vähese kasutamise tõttu kärpida kirjakastide arvu

Võrumaa Teataja

Põlva-, Võru- ja Valgamaal olevast 401 Omniva kirjakastist 189 on vähese kasutusega ning 143 seisab pidevalt tühjana, mistõttu postiettevõte leiab, et praegune kirjakastide süsteem on ajale jalgu jäänud.

Omniva kaubamärki kasutav Eesti riiklik logistikafirma AS Eesti Post alustas projekti, mille käigus kulude kokkuhoiuks paigutatakse vähe kasutatavad kirjakastid ümber või võetakse üldse maha.

Justiitsministeerium ei poolda seksuaalsuhetes vanusepiiri tõstmist

Võrumaa Teataja

Justiitsministeerium ei toeta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatust tõsta alaealise vanusepiiri 14 eluaastalt 16-le eluaastale, kellega seksuaalvahekord on täisealise jaoks karistatav.

Ühtlasi soovib EKRE eelnõuga muuta karistatavaks vähemalt 21-aastase isiku suguühe või sugulise iseloomuga tegu noorema kui 16-aastasega. Lisaks tõstetakse eelnõu kohaselt laste suhtes toime pandavate osade seksuaalkuritegude karistusmäärasid.

Valitsus hakkab muutma Timmase looduskaitseala kaitsekorda

FOTO: Aigar Nagel

Valitsus hakkab neljapäeval muutma Võrumaal asuva Timmase looduskaitseala tsoneeringut ja kaitsekorda.

Looduskaitseala on moodustatud looduslike metsa-, jõe- ja luhakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Kompaktne metsamassiiv on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele nagu näiteks metsis, kalakotkas, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu.

Erametsaliit: metsa müügitehingute maksureform on hädavajalik

Võrumaa Teataja

Eesti Erametsaliidu uuring kinnitab ettepanekut muuta metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi maksustamist, mis praegu ei taga metsanduse järjepidevust, vaid soodustab pigem metsamaa müümist ja tulude varjamist.

Liiga suur maksukoormus tulult, mida näiteks väikemetsaomanikud saavad metsa pikast kasvutsüklist lähtuvalt vaid korra elu jooksul, on liidu hinnangul kahjulik kogu riigile. "Ei tohi unustada, et laiapõhjalise metsaomandi olemasolu Eestis on märksa avarama tähendusega kui omand ise või omanike majanduslik tulu. Sellest oleneb otseselt meie rahvuslik julgeolek, maaelu säilimine, maakultuuri edasikandumine põlvest põlve. Seetõttu peaks riik olema ka huvitatud, et säilitada mitmekesist metsaomanikkonda," märkis Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu seisukoht on, et senine metsatehingute kogutulu maksustamine tulumaksuga tuleb asendada protsentuaalse arvestusliku mahaarvamise süsteemiga. Toetudes vastavale uuringule, pooldame lahendust, kus füüsilisest isikust metsaomaniku kogutulu oleks metsamaterjali müügil 60 protsendi ja raieõiguse müügil 25 protsendi ulatuses maksuvaba.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul on muudatuste eesmärk muuta maksustamine õiglasemaks, mis aitaks kaasa laiapõhjalise metsaomandi säilimisele.  "Selline maksetingimuste muutmine suurendaks metsaomanike huvi oma mets endale jätta ja sellega tegelda, seda majandada. Väheneks veelgi varimajanduse osakaal ja suureneks riigi maksutulu. Uuringu ühe prognoosi kohaselt võiks tuua selline protsentuaalne mahaarvamine kogumõjus ehk koos lisandväärtuse kasvuga riigieelarvesse igal aastal maksudena juurde vähemalt 15,5 miljonit eurot," märkis Link

Pikemas perspektiivis tooks maksustamise muutmine seoses metsaomanike huvitatuse kasvuga kaasa ka metsaressursi ühtlasema ja säästlikuma kasutamise. Sellega on kindlamini tagatud metsa majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste säilimine.

Järgmisel laulupeol on palju uusi laule ja tantsupeol on pererühmad

Ehkki 2019. aasta laulu- ja tantsupidu toimub suuresti traditsioonilises vormis, on mõlemal peol ka mõned uuendused.

"Laulupidu on alati traditsiooniline, aga ikka peab olema ka midagi uuenduslikku. Nii ka seekord," ütles laulupeo peadirigent Peeter Perens teisipäeval peetud pressikonverentsil.

Tema sõnul on juubelilaulupeol erakordselt palju uusi teoseid ning teise uuendusena on esimese kontserdipäeva lõpus kavas ühislaulud publikuga.

Laulupeo repertuaarist on võimalik kokku lugeda 16 uut teost ning lisaks veel mitmed uue seade saanud heliteosed.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD