Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA tuleviku tööjõu uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell. 

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, näiteks taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv. 

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses. 

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Eesti eri paigus said pühapäeval viies raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada kaheksa  inimest.

Esimene õnnetus juhtus 19 minutit pärast südaööd Harjumaal Kiili Vallas Kurna-Tuhala tee esimesel kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Volvo S80-ga paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kell 13.11 Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 28. kilomeetril, kus Honda Civicut juhtinud 50-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis vasakule teelt välja kraavi. Sõiduki juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kell 13.18 Tallinnas Sütiste tee 35 maja juures, kus Volkswagen CC-d juhitud 24-aastane mees ei andnud õuealal teed sõiduteede ristumiskohal paremalt liikunud Ford Mondeole, mida juhtis 30-aastane naine. Volkswageni juht ja temaga koos sõitnud 32-aastane naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kell 17.13 Võrumaal Võru vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 246. kilomeetril, kus 46-aastane mees sõitis Fiat Ducatoga otsa kõrvalteele tagurdada püüdnud Audi A6-le, mida juhtis 40-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Fiat kraavi. Audi juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 18.25 ajal Läänemaal Lääne-Nigula vallas Risti-Kuijõe tee neljandal kilomeetril, kus alkoholijoobes 49-aastase mehe juhitud Volkswagen Passat kaldus lauges kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Nissan Navaraga, mida juhtis 24-aastane mees. Nissani ja Volkswageni juht ning Volkswagenis kaasreisijana viibinud 49-aastane naine said vigastada ja kiirabi viis nad Läänemaa haiglasse kontrolli.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedel 2018. aasta eelarve, mis on 150 miljoni euro võrra suurem kui 2017. aastal ehk kokku 1,28 miljardit eurot.

Oluliselt kasvas haiguste ennetamise, perearstiabi, hambaravi ja välisriigis ravi rahastus. 34 miljoni euro suurune lisarahastus eriarstiabis aitab lühendada järjekordasid ja teha rohkem operatsioone mitmel erialal, teatas haigekassa.

Eriarstiabi eelarve kasvab kokku rohkem kui kümnendiku ehk 66 miljoni euro võrra. Tervishoiureformi tulemusel eelarvesse lisandunud 34 miljoni euro abil paraneb laste haiguste ravi kättesaadavus, kokku suureneb pediaatria ja lastekirurgia rahastamine 5,5 miljoni euro võrra. Uue põlve- või puusaliigese saab sel aastal kuni 3600 inimest, nende operatsioonide järjekorrad vähenevad kuni 10 kuu võrra. Rohkem vahendeid suunatakse ka silmakae raviks.

2018. aasta algusest lisandub inimestele ravimite hüvitamise nimekirja 20 uut ravimit. Sellest aastast kehtib suurte ravimikulutustega inimestele täiendav soodustus juba alates 100 eurost. Kokku on ravimite eelarve sel aastal 135 miljonit eurot. Meditsiiniseadmete eelarve tõusis 10 miljoni euroni. Sellest aastast hüvitab haigekassa 155 uut meditsiiniseadet.

Perearstiabi eelarve tõuseb 15 miljoni euro võrra. Sel aastal panustatakse oluliselt tervisekeskustesse, sealjuures ämmaemandus-, füsioteraapia- ja koduõendusteenustele.

Haiguste ennetamise eelarve kasvab 3 miljoni euro võrra. Olulise uuendusena võimaldatakse rinnavähi sõeluuringuid nüüd ka 68- ja 69-aastastele naistele. Tervise edendamise eelarvesse suunatakse 1,6 miljonit eurot, mis võimaldab sel aastal alustada uusi projekte vaimse tervise edendamiseks, täiskasvanute suutervise parandamiseks ning raskete haiguste ennetamiseks.

Hambaravi eelarve on ligi poole võrra suurem kui eelmisel aastal, koos proteesihüvitistega kokku 52 miljonit eurot. Laste hambaravi eelarve suureneb ligi viiendiku võrra. 2018. aastal tõusis täiskasvanute hambaravihüvitis 30 eurolt 40 euroni.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmiseks on selleks aastaks planeeritud 152 miljonit eurot.

Eesti inimeste välisriigis ravimise eelarve on 11,7 miljonit eurot.

Ilmateenistuse prognoosi järgi kogub pakane taas hoogu ja uue nädala esimestel päevadel on kohati oodata kuni 14 miinuskraadi.

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund, sadu on peamiselt põhjarannikul. Puhub põhjakaare tuul 2-7, rannikul puhanguti 10 m/s. Külma tuleb 4-9, kohati 12 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Vähest lund sajab peamiselt põhjarannikul. Puhub põhjakaare tuul 2-7, rannikul puhanguti 10 m/s. Külma on 2-7 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Külma on 5-11, kohati 14 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Külma on 2-7 kraadi, saarte rannikul näitab termomeeter kohati 0 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab kerget lund. Puhub läänekaare tuul 2-8 m/s. Külma on 5-11, kohati 14 kraadi, saarte rannikul on külma kuni 2 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab kerget lund. Õhtul läheb pilvisemaks ning saartele jõuab lumesajuala. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 14-18 m/s. Külma on 1-6 kraadi, saarte rannikul on kuni kraad sooja.