Möödunud nädala lõpust alates hoogu kogunud pakane annab neljapäeval järele ning kohati on taas ka plusskraade oodata.

Öösel on enamasti pilves ilm, sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub idakaare tuul 2-8, põhjarannikul kagutuul 5-10, puhanguti 16 m/s. Külma on 2-7 kraadi.

Peipsi järvel puhub kagutuul 6-10, öö hakul puhanguti 13 m/s. Sajab lund ning nähtavus on mõõdukas, sajus halb. Külma on 4-7 kraadi.

Päeva on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub lõunakaare tuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -4 kraadi, saarte rannikul on aga kohati kuni kraad sooja.

Peipsi järvel puhub lõunakaare tuul 4-9 m/s. Kohati sajab vähest lund ja nähtavus on mõõdukas. Külma on 2-4 kraadi.

Lõuna päästekeskus palub ilmade jahenedes pöörata tähelepanu küttekollete korrasolekule.

"Külmenevate ilmadega sagenevad päästjate väljakutseid kütteseadmetega seotud tulekahjudele ja tahmapõlengutele. Seni ei ole neil põhjustel juhtunud veel ühtegi traagilisemat tuleõnnetust. Hoiatame, et puhastamata korstnas süttivad tahma- ja pigipõlengud lõhuvad kütteseadet ning kuumenevate lõõride osade või tekkivate pragude kaudu võib põleng hoonesse levida," märkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja,

Hooajaliselt, sügisest kevadeni kasutatavaid seadmeid tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Lisaks kütmisele tuleb regulaarselt kontrollida küttesüsteemide korrasolekut ja lasta pottsepal parandada väikseimadki katkised kohad. Rohkem infot koduse tuleohutuse kohta leiab aadressilt http://www.kodutuleohutuks.ee

Keskkonnaameti andmetel küttisid jahimehed 1. märtsist kuni aasta lõpuni Eestis kokku 4956 metssiga, lisaks leiti mullu 230 isendit hukkununa ning 35 hukati sigade Aafrika katku (SAK) tunnuste tõttu.

Keskkonnaameti määruse kohaselt peavad jahimehed käimasoleval jahihooajal küttima 7557 metssiga.

"Aasta lõpu seisuga oleme riigi poolt ette antud metssigade küttimismahu täitmisega graafikus," sütles BNS-ile jahimeeste liidu tegevjuht Tõnis Korts. „Metssigade arv on vähenenud ja nende kättesaamine muutub järjest kulukamaks, kuna iga järgneva metssea küttimiseks kulub üha enam ressurssi." Samas on Kortsu sõnul lootust küttimismaht täita, kui jaanuaris ja veebruaris lund jätkub.

Mullu kütiti enim metssigu Saaremaal (1586 isendit), kus tuvastati suures koguses seakatkuga nakatunud loomi. Samuti küttisid rohkelt metssigu Hiiumaa (1079 isendit) ja Läänemaa (868 isendit) jahimehed.

Küttimiskohutuse täitmise protsent on suurim Võrumaal - 136 protsenti -, kus tuvastati mullu uus SAK-i laine.

Jahinduses käib küttimismahtude määramine ja küttimistulemuste arvestamine jahiaasta põhiselt. Vastavalt jahiseadusele algab jahiaasta 1. märtsil ja kestab järgmise aasta veebruari viimase päevani.