Riigikogu koguneb esmaspäeval oma selle aasta esimesele istungile.

Kell 15 algaval täiskogu istungil vastavad riigikogu liikmete esitatud arupärimistele peaminister Jüri Ratas kaitseinvesteeringute kohta ja Eesti osalemise kohta uues migrantide ümberjagamise kavas ning kultuuriminister Indrek Saar oma seisukohtade kohta riigi osalusega sihtasutuse Narva Muuseum arengutes 2017. aastal.

Seejärel on riigikogu liikmete kõnesoovide korral vaba mikrofon.

Riigi suurimate alkoholi jae- ja hulgimüügile keskendunud kauplusekettidega Super Alko ja City Alko majandava osaühingu Aldar Eesti üks kahest omanikust Elmo Ehrlich ostis poole veel ühest alkoholimüügiketist, Alko1000-st, kirjutab Virumaa Teataja.

Rahva seas populaarne piirikaubanduse poekett Alko1000 jääb Ehrlichi sõnul küll näiteks tema Super Alkole mastaapidelt oluliselt alla, kuid oli siiski piisavalt huvipakkuv, et selles osalus omandada. Ettevõtja kinnitas, et oli osaluse soetamisest Alko1000-s huvitatud eraisikuna.

Ostutehing sõlmiti aasta lõpus ja selle käigus omandas rakverlane 50 protsenti seni osaühingule ET Invest kuulunud kaupluseketist. Tehingu hinda ei soostunud Ehrlich nimetama.

Alko1000 kauplused asuvad Lätis Eesti piiri lähistel Valkas, Apes ja Ainažis ning Leedu piiri lähedal Brunavas. Toidu ja esmatarbekaupade, aga samuti alkoholimüügiga tegelevad kauplused A1000 Market asuvad Tartus, Võrus ja Valgas.

Ehrlich ütles Virumaa Teatajale, et ei oska kommenteerida kõikide Läti-Eesti piiril tegutsevate alkoholipoodide käike või populaarsust.

"Minule teadaolevalt on Super Alko kaubamärgi all tegutsev SIA Aldar Latvia hetkel kõige suurema käibega Lätis tegutsev piiripoodide kett," märkis ta Virumaa Teatajale.

Küsimusele, kas ja kuivõrd kajastub Alko1000 võidukäik Super Alko ja City Alko kaupluste käibenumbrites, vastas Ehrlich, et kindlasti on piirikaubandusel negatiivne mõju Eestis asuvatele alkoholikauplustele – eelkõige Lõuna-Eestis asuvatele.

"2017. aasta lõpul sulgesime City Alko kaupluse Võrus, kuid avasime samal ajal sama meeskonnaga Super Alko kaupluse Läti poolel Murati piiripunktis," märkis Elmo Ehrlich. "Tervikuna oli aga Eestis tegutsevate Super Alko ja City Alko kaupluste käive suurem kui eelneval aastal."

Eestit külastav kõrgrõhkkond toob sombuselt alanud jaanuari teise nädala keskpaigas päikese välja ning langetab pisut õhutemperatuuri.

Teisipäeval laieneb kõrgrõhkkonna mõjusfäär üle Läänemere. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab kerget lund ja lörtsi. Sajutõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on 1-4 kraadi, läänerannikul on õhutemperatuur 0 kuni +2 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib veidi lund või lörtsi sadada. Sajutõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi.

Kolmapäeval katab Eestit kõrgrõhkkond. Öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund ja sajutõenäosus on seejuures suurem Ida-Eestis. Puhub valdavalt läänekaaretuul 3-9 m/s. Külma on 1-4 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund või lörtsi ja sajutõenäosus on jätkuvalt suurem just Ida-Eestis. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +1 kraadi.

Neljapäev tuleb kõrgrõhkkonna mõju all sajuta. Öösel on pilves selgimistega ilm. Rannikul võib veidi lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s, rannikul idakaaretuul 3-8 m/s. Külma on 1-5 kraadi. Neljapäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm ja rannikul võib veidi lund sadada. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni 0 kraadi.

Uue aasta alguse seisuga on Eestis kütitud 27 hunti, küttimismahuks on sel hooajal 73 isendit.

Aasta lõpu ja uue aasta vahetumisega on kütitud kaks hunti Saaremaalt. 21. detsembril küttisid saarlased kärntõbise isaslooma ja 30. detsembril noore emasloooma. Lisaks on Eesti Jahimeeste Seltsile teada antud nelja hundi hukkumisest liikluses.

Sel hooajal on tabatud teadaolevalt juba kuus kärntõves hunti. Kütitud isendite seast on kärntõve leitud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaalt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele kuus eriluba hundi küttimiseks. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.

2017. aastal oli hundi tekitatud kahjustuste hulk olnud eelnevatest aastatest suurem, mis aga maakondade lõikes on väga erinev. Oktoobri alguse seisuga oli hundi murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, mõningased kahjustused olid Lääne-Viru- ja Põlvamaal, ent kahjustused puudusid sootuks Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaal.

Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.