EESTI UUDISED BNS

VTA kutsub jahimehi üles Kagu-Eestis senisest enam metssigu küttima

Kuna viimastel kuudel on tulnud ridamisi uusi sigade Aafrika katku leide Kagu-Eestist, kutsub veterinaar- ja toiduamet (VTA) jahimehi üles selles piirkonnas senisest enam metssigu küttima.

Ameti teatel on viimastel kuudel tulnud ridamisi uusi sigade Aafrika katku leide Kagu-Eestist, kus taud oli juba hääbumas.

"Katk levib taas jõudsalt Meremäe-Rõuge-Räpina-Põlva-Veriora-Võnnu-Vara piirkondades, kus asuvad ka mitmed suured seakasvatuskompleksid. Nendes piirkondades oli metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta saavutatud juba rohkem kui aasta tagasi. Seega jahimehed on teinud oma tööd kohusetundlikult, aga nüüd on ilmselt tegemist uue katkulainega," ütles ameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

Selleks, et vältida sigade Aafrika katku jõudmist metsast kodusigadeni, on jätkuvalt väga oluline metssigade arvukuse vähendamine, edastas VTA.  

Seetõttu kutsub amet jahimehi üles kasutama iga võimalust metssigade küttimiseks nimelt Meremäe-Rõuge-Räpina-Põlva-Veriora-Võnnu-Vara. "Kui sigalate aia taga puudub metssigade asurkond, annab see seakasvatajale lisaks bioohutusnõuete rangele täitmisele palju suurema kindlustunde, et farmid jäävad katkuvabaks," ütles Kaup.

Sigade Aafrika katk on levinud kogu Eesti mandrialal. Viirusekandjatest metssigu kütitakse enim Loode-Eestis, eeskätt Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valdades.

2017/18 jahiaasta lõpeb 28. veebruaril, novembri lõpu seisuga on jahihooaja küttimiskohustusest täidetud 59 protsenti.

Mullu vähenes aidsi haigestumine poole võrra

pixabay

Möödunud aastal diagnoositi HIV 219 inimesel ja aidsi haigestumine tuvastati 20 korral - see tähendab, et aidsi haigestumine vähenes võrreldes aasta varasema ajaga poole võrra.

HI-viirus diagnoositi 94 inimesel Tallinnas, 48-l Ida-Virumaal, 33-l Narvas, 11-l Tartumaal, kümnel Harjumaal, üheksal Pärnumaal, kolmel Saaremaal ja Lääne-Virumaal, kahel Võrumaal, Raplamaal ja Läänemaal ning ühel Jõgevamaal ja Viljandimaal, märkis terviseamet.

HIV tõbi diagnoositi 10 inimesel Tallinnas, kolmel Narvas, kahel Pärnumaal ning ühel Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Saaremaal ning Läänemaal.

Tunamullu diagnoositi terviseameti andmetel HIV 229 inimesel ja aids 41 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9711 inimesel, sealhulgas aids 514 inimesel.

Täiskasvanud saavad tänavu hambaravihüvitist 40 eurot

Täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad 2018. aastal kasutada haigekassa partnerite juures hambaraviks 40 eurot hüvitist.

Teise uuendusena saavad suuremat, 85-eurost hüvitist alates selle aasta algusest keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik – diabeedi ja autoimmuunhaiguse Sjögreni sündroomi patsiendid.

Täiskasvanute hambaravihüvitist on tänaseks kasutanud ligi 95 000 inimest üle 3,5 miljoni euro eest. Hüvitist saab kasutada 174 hambaravikabinetis üle Eesti, kellest endale lähima leiab haigekassa kaardirakenduselt www.haigekassa.ee/hambaravi

40-eurost hüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise vähemalt poole summast tasub patsient ise.

Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed (sh diabeedi ja Sjögreni sündroomiga patsiendid) saavad hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise. Enne hambaarsti külastust tasub veenduda, kas teil on õigus suuremale hüvitise summale.

Hüvitise suurust ja jääki saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee

VIDEO | Talgulised aitasid Haanjas suusaradu ehitada

Haanjas ühendasid pea kõik Eesti suusaklubid jõud, et ehitada valmis suusarajad nädalavahetusel toimuvateks Eesti noorte meistrivõistlusteks. Suusaliit teataski mõne tunni eest, et algselt lumepuuduse tõttu ära jääma pidanud võistlus tänu talgutele siiski toimub.

6. jaanuaril toimub Haanjas Värska Originaal noortesarja teine etapp. Üleskutse talguliste leidmiseks esitasid Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon ning Eesti Suusaliit. LISAINFO

Kohus mõistis eduka ettevõtja reaalselt vangi

Võrumaa Teataja

Tartu maakohus mõistis Lõuna-Eesti ülieduka ettevõtja, Ekso omaniku Egrit Viitkini süüdi soodustuskelmuse katses ning karistuseks sai ta vangistuse, millest kohe tuleb ära kanda kaks kuud, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Kaebame edasi,» ütles Võrumaa autotranspordifirma Ekso omanik Egrit Viitkin, kes aastaid figureerinud Eesti jõukamate inimeste edetabelis. «Otsus on väga mahukas ja seetõttu on väga raske seda hetkel veel kommenteerida.»

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi panid Egrit Viitkin, Kadi Viitkin, Eero Mikenberg ja Erki Aniott toime soodustuskelmuse, esitades eri ettevõtete nimel investeeringutoetuse saamiseks PRIA-le teadvalt valeandmeid. Soodustuskelmusega püüdsid süüdistatavad välja petta süüdistuse kohaselt üle kahe miljoni euro, kuid välja jõudis PRIA maksta ligi 33 000 eurot. Kuriteokahtluse ilmnemisel edasised väljamaksed peatati, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Süüdistuse järgi töötas Viitkin koostöös Mikenbergiga toetuste taotlemiseks välja ebaseaduslikke skeeme. Kuna Viitkinile kuulunud kontserni AS Ekso ettevõtted OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Farm ei vastanud mitmete meetmete tingimustele, võtsid Viitkini kontrolli all tegutsenud isikud süüdistuse järgi üle ettevõtted OÜ Setu Veis, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly, mille kaudu toetusi taotleti.

Kuritegelikesse skeemidesse kaasati prokuratuuri andmetel kaks oma lähedast, kellele samuti süüdistuse esitati. Tartu maakohus mõistis Egrit Viitkini (37) süüdi soodustuskelmuse katses. Eero Mikenbergi (44) mõistis kohus ühes soodustuskelmuse katse episoodis õigeks ja ülejäänud süüdistuse osas süüdi soodustuskelmuses. Kadi Viitkini (34) mõistis kohus neljas episoodis õigeks ja kahes episoodis süüdi soodustuskelmuse katses. Ühes episoodis, milles Viitkin õigeks mõisteti, loobus prokurör kohtumenetluse käigus süüdistusest.

Erki Anioti (39) osas lõpetas kohus ühes episoodis menetluse seoses aegumisega ning ühes episoodis mõisteti ta soodustuskelmuse katses süüdi, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja.

Egrit Viitkinile mõistis kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ja Mikenbergile kolme aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse. Mõlemal tuleb oma karistusest kohe ära kanda kaks kuud. Ülejäänud vangistus mõisteti neile neljaaastase katseajaga.

Kadi Viitkinile mõistis kohus rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 640 eurot ning Aniotile rahalise karistuse 100 päevamäära ehk 2700 eurot. Kohtus leidis tõendamist, et Egrit Viitkin ja Mikenberg taotlesid PRIA-lt pettuse teel investeeringutoetusi Setu Veis OÜ-le ja Megarunner OÜ-le kokku üle kahe miljoni euro. Samuti leidis tõendamist, et Egrit Viitkin, Kadi Viitkin ja Mikenberg taotlesid pettuse teel Setu Veisele üle 27 000 euro; Egrit ja Kadi Viitkin Setu Veisele üle 70 000 euro; Egrit Viitkin, Mikenberg ja Aniott Veskivilly OÜ-le üle 39 000 euro ning Mikenberg Gateway OÜ-le üle 99 000 euro.

Kõigis nimetatud episoodides jäi pettuse teel toetuse saamine kohtuotsuse järgi lõpule viimata süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel. Vaid viimase nimetatud episoodi puhul maksti toetus välja osaliselt.

Kohus leidis uuritud tõendite alusel, et Kadi Viitkin ei ole osalenud pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisel Setu Veisele ja Veskivillyle kokku üle ühe miljoni euro ulatuses kolmes süüdistusepisoodis ning Mikenberg ei ole osalenud pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisel Setu Veisele üle 72 000 euro ulatuses. Sel põhjusel mõistis kohus nad nendes süüdistustes õigeks.

Samuti mõistis kohus Kadi Viitkini õigeks seotult Megarunner OÜ episoodiga, kuna selles osas loobus süüdistusest prokurör, teatas Tartu maakohus. Kohus pidas Egrit Viitkini ja Eero Mikenbergi süüd keskmisest suuremaks ja mõlema puhul põhjendatuks osaliselt reaalse vangistuse mõistmist, kuna nende kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja süsteemne. Kohtu hinnangul tuleb neile anda selge signaal, et selline tegevus on äärmiselt taunitav.

Võrumaa Arenduskeskus alustas sisulist tööd

Võrumaa Teataja

Teisipäevast alustas sisulist tegevust Võrumaa omavalitsuste loodud sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus, kuhu on koondunud Võru maavalitsuse arendusülesanded ning Võrumaa Arenguagentuuri ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu tegevused.

Arenduskeskuse ülesanneteks on maakonna arengu kavandamine ja suunamine, maakonna võrgustikutöö, piirkonna turundamine, maakondlik väliskoostöö, kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine, maakondliku turvalisuse nõukogu töö juhtimine ja koordineerimine, rahvatervise ülesanded, maakonna kultuurikorraldus, maakonna haridusürituste korraldamine, siseriiklike toetusprogrammide rakendamine ja korraldamine ning lisaks ka Europe Direct Võru teabekeskuse ülesannete täitmine, edastas sihtasutus.

Võrumaa Arenduskeskuses jätkuvad info-, nõustamis- ja koolitusteenused ettevõtetele, vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele. Samuti jätkab arenduskeskuses tööd Võrumaa Turismiinfokeskus, mis jagab linna ja maakonna külalistele turismiinfot vaatamisväärsuste ja turismiteenuste kohta, tegeleb maakonna turismiarenduse ja turismitrükiste koostamisega.

Võrumaa Arenduskeskuse koosseisus on 16,7 töökohta ja tegevuskoht on endine maavalitsuse hoone Võru linnas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD