EESTI UUDISED BNS

Uuest aastast tõstetakse vanaduspensionit ja lapsetoetust

Järgmisel aastal jõustuvad sotsiaalministeeriumi haldusalas mitmed toetuste ja hüvitistega seonduvad muudatused – suurendatakse lapsetoetust, vanaduspensionit, kehtestatakse kolmikute ja enamaarvulist mitmike toetus, suurendatakse täiskasvanute hambaravihüvitist ning äriühingu juhid saavad õiguse töötuskindlustushüvitisele.

2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot, teatas sotsiaalministeerium.

1. märtsist makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Samuti on 1. märtsist võimalik vanemahüvitise maksmise ajal teenida senisest suuremat töist tulu – kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, mis on järgmisel aastal 1544 eurot kalendrikuus, ilma et hüvitist vähendataks.

Samal ajal suuremas summas töis tulu teeniva inimese vanemahüvitisest lahutatakse sissetulekupiiri ehk 1544 eurot ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr ehk 470 eurot, makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses.

Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50 protsendi ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90 protsendi ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem, näiteks diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom.

Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast.

Järgmisel aastal hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele.

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti.

Pensionide kasvuks on tuleval aastal prognoositud 6,3 protsenti. Näiteks keskmine, 44-aastase staažiga vanaduspension, kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 euroni.

Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping, mis tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma territooriumil omandatud staažide eest.

2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione, kuna need asenduvad töövõimetoetusega, ega rahvapensione.

Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30 protsenti tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks ligi 3,9 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" vahenditest.

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on 2018. aastal 4,46 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse, millest põhiosa on pensionid ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad. Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro võrra.

Politsei tabas ööpäevaga 44 joobes sõidukijuhti

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Politsei tabas möödunud ööpäeval Eesti eri paigus 44 joobes juhti.

Tabatud juhtidest üks oli tarvitanud narkootikumi, ülejäänutel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Jaanuarist tõuseb kütuseaktsiis ja suureneb miinimumpalk

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuvad mitmed maksumuudatused – tõuseb miinimumpalk, muudetakse firmaautode maksustamist, tõstetakse kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestatakse teekasutustasu.

Uuest aastast maksustatakse firmaauto kasutamist isiklikeks sõitudeks sõiduki võimsuse alusel, märgib Kaubandus-Tööstuskoda seadusemuudatuste ülevaates. Kuni viie aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kilovati kohta, üle viie aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kilovati kohta. Samuti kaob sõidupäeviku pidamise kohustus.

Maagaasi ja vedelgaasi aktsiis tõuseb uuest aastast 25 protsenti ning bensiini aktsiis tõuseb 10 protsenti. Õlle ning veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisi plaanitakse tõstetakse tuleva aasta 1. veebruarist 9 protsenti varem kavandatud 18 protsendi asemel. Muu alkoholi aktsiisi plaanitakse tõsta 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel.

1. jaanuarist kehtestatakse e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Lisaks tõstetakse sigarettide aktsiisimäära 8 protsenti.

Alates 1. jaanuarist tuleb üle 3,5 tonnise veoautode eest maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu suurus oleneb veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust, veoauto heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud. Päevatasu on vahemikus 9-12 eurot, 30 päeva tasu 50-130 eurot ja 365 päeva tasu 500-1300 eurot.

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär tõuseb praeguselt 2,78 eurolt 2,97 euroni.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2018. aastast 470 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot kuus.

1. jaanuarist jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Uuest aastast tõuseb maksuvaba tulu 500 euroni kuus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200 eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.

Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.

Jõustub uus töövaidluste lahendamise seadus, millega  on võimalik töövaidluskomisjonis lahendada kõiki töösuhtest tulenevaid nõudeid ning enam ei ole piirangut, et nõue peab tulenema vaid töölepingust. Kaotatakse ka rahaliste nõuete piirmäär, mis siiani oli 10 000 eurot.

Uuest aastast vähendatakse FIE-de sotsiaalmaksu kohustuse ülempiiri 10-kordsele miinimumpalga aastasummale. Samuti laiendatakse FIE-dele mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi. FIE-dele antakse ka võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ajutise töövõimetuse tõttu.

Uuest aastast luuakse uue ettevõtlusvormina ettevõtluskonto. Kontole laekunud summadelt läheb 20 protsenti automaatselt maksuametile. Selle maksuga kaetakse väikeettevõtjal tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa.

Politsei sai pühade perioodil 285 avaldust ja teadet kuritegudest

Pühade perioodil registreeriti politsei- ja piirivalveametis 285 avaldust ja teadet kuritegudest.

Sooritatud süütegude hulgas oli kuus teadet avaliku korra rasketest rikkumistest ja 66 varavastast kuritegu, sealhulgas 41 vargust ja üks röövimine.

Registreeriti 18 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada 25 inimest. Alkoholijoobes sõidukijuhte tabati 88, narkojoobes sõidukijuhte neli.  Väärtegusid registreeriti 440.

Möödunud nädala jooksul registreeriti euro võltsimisega seotud kuritegusid 12. Piiril väljastati 21 sisenemiskeeldu ning Eestist saadeti välja kaks inimest. Schengeni viisaeeskirjade rikkumisi avastati seitse, salakaubavedamise juhtumeid ühel ning piirirežiimi rikkumisi kahel juhul.

Politsei leidis kodust lahkunud 15-aastase neiu

28.12.2017 Tüdruk on tänasest tagasi koduste juures ja temaga on kõik hästi, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei palub kaasabi selgitamaks 9. detsembril oma kodust lahkunud 15-aastase Šherelini asukohta, keda viimati nähti umbes nädal tagasi Viljandimaal. 

Tüdruk lahkus oma elukohast Elva vallas 9. detsembril ning politsei seni kogutud info lubab arvata, et 18. detsembril nähti teda Viljandi linnas. „Viimasel aastal on sagenenud juhtumid, kus sama tüdruk aina uuesti kodust ära jookseb ja päevi ära on. Neil kordadel on politseil õnnestunud aga tema asukoht selgitada ja tüdruk tagasi koju tuua. Tüdruku abistamisega on seni seotud suur ring erialaspetsialiste politseist sotsiaaltöötajani välja,“ kirjeldas Tartumaa piirkonnapolitseinik Tiit Treial. 

Tüdrukul on Viljandi linnas tuttavaid ja teisi sugulasi, kelle juures ta varasematel kordadel kodust ära joostes on viibinud. Praegu on kontrollitud kõik teadaolevad aadressid ja inimesed, kuid tüdrukust väidetavasti keegi midagi ei tea. Tüdruku telefon on välja lülitatud. 

Šherelin on 165 sentimeetrit pikk ja tal on tumedad õlgadeni juuksed. Seljas võib ta kanda musta värvi jopet, jalas tumedaid teksaseid ja musti saapaid. 

Kõigil, kes on kirjeldusele vastavat tüdrukut näinud või oskavad öelda millises piirkonnas ta viibida võiks, palub politsei helistada numbril 112.

EAS loobus 250 000 maksma läinud Eesti brändi rändrahnu motiivist

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) loobus kasutamast Eesti tutvustamisel rändrahnumotiivi, mis loodi osana 250 000 eurot maksma läinud Eesti brändi tööriistade uuendamise käigus, kirjutab Postimees.

Praegu torkab brändi kodulehekülge vaadates silma, et visuaali on muudetud – kujutised on kandilisemad. Meediatähelepanu pälvinud rohelist kujunduselementi enam kasutuses pole, kirjutab ajaleht.

"Iseenesest ei ole idee kasutada rahnupilte Eesti tutvustamisel kuhugi kadunud, neid leiab fotodelt ja illustratsioonidelt ka praegu," ütles Eesti brändi projektijuht Liisi Toots Postimehele.

EAS avalikustas tänavu jaanuaris nii Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui ka Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. Uue kontseptsiooni pani kokku Eesti Disainimeeskond, mille sihtasutus möödunud aasta augustis kokku kutsus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD