Politsei- ja piirivalveameti (PPA) tõhus töö piirikuritegevuse ohjeldamisel on hakanud vilja kandma ning salakaubavedajatel on üha keerulisem ametnikele vahele jäämata salakaupa üle piiri vedada.

Lõuna prefektuuri statistika järgi oli tänavu 11 kuuga Eesti pidapiiril 15 salasigarettide smugeldamise juhtumit, samas kui aasta varem oli samal perioodil neid koguni 38. Kui mullu üritati üle piiri smugeldada 11 kuuga 1 607 600 salasuitsu, siis tänavu on see näitaja kahanenud 518 700 sigaretini.

Ebaseaduslike rände juhtumite arv on idapiiril jäänud mullusele tasemele, samas on kahanenud üle piiri tulla üritanud illegaalide arv. Kui mullu 11 kuuga tõkestasid piiriametnikud 10 illegaalse rände juhtumit, mille käigus üritasid piiri ületada 49 isikut, siis tänavu on juhtumite arv olnud 11, mille käigus tabati 34 isikut.

Ebaseaduslikke piiriületusi on tänavu 11 kuuga olnud kokku 110, neist 33 on olnud Peipsi järvel. Mullu oli ebaseaduslikke piiriületusi jaanuarist novembrini kokku 125, neist 24 Peipsil.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Tamar Tamme sõnul on ebaseaduslike piiriületuste arv aastate lõikes selges langustrendis. "Ebaseadusliku piiriületuse taga võib olla eksimus, huligaansus, salakaubavedu, sisseränne või mõni muu põhjus. Kõige sagedamini peavad piirivalvurid kinni ebaseaduslikult piiriületuselt just salakaubavedajaid, kuigi nendegi hulk on nüüd vähenemas. Huligaansusest tingitud juhtumeid on vähe ning peaasjalikult olid need tänavu seotud juhtumitega, kus inimesed läksid piiriposti kõrvale piirirežiimi alasse end pildistama, kuigi piiriposti juures viibida ei tohi ning sellest annavad teada ka vastavad hoiatusmärgid piiriäärsel alal," ütles Tamm BNS-ile.

Ta rõhutas, et piiriposti juures seistes ollakse juba piirirežiimi alas, kus kõrvalistel inimestel on keelatud viibida. "Piiriäärsel alal tuleb jälgida hoiatusmärke ning kui neist kinni ei peeta, on tõenäosus suur, et kohale tuleb piirivalvepatrull ja vormistab rikkumise eest protokolli," rõhutas Tamm.

Ta tõi näiteks juhtumi, kui Venemaa Föderatsiooni purjus kodanik rikkus piiri, kuigi teda oli piirivalve toimkond eelnevalt juba hoiatanud.

Salakaubajuhtumeid on Tamme sõnul vähem olnud seoses lumeoludega, kuna ei taheta reeta jäljeradasid ning samuti raskendab kevadine pehme pinnas sõidukitega piirkonnas liikumist. "Seaduserikkujate aktiivsemat tegevust täheldavad piirivalvurid maapinna tahenedes. Võrreldes eelmise aastaga on käesoleval aastal veetavad kogused väiksemad, keskmiselt 60 000 sigaretti. Erandiks oli üks juhtum, kus kolm Läti kodanikku üritasid Venemaalt smuugeldada 109 800 sigaretti," rääkis Tamm.

Tema sõnul on sigarettide üle ajutise kontrolljoone toimetamises toimunud märkimisväärne langus, mida võib pidada piirivalve ja kriminaalpolitsei hea töö tulemuseks - näiteks on kinni peetud mitu piirikuritegevusega tegelenud grupeeringut.

Tamm märkis, et salakaubaveoga vahele jäämise risk piiriäärsel alal on praegu viidud maksimumi lähistele. „Kellelgi ei tasuks õigupoolest salasigarettide müügist saadava tulu lootuses seda riski võtta. Vahele jäämise korral on Eestis mõistetavad karistused karmid ning võivad viia ka pika vabaduskaotuseni," märkis Tamm.

Ebaseadusliku sisserände juhtumite arv on Tamme sõnul samal tasemel, kuid vähenenud on ebaseaduslikult sisserännanute koguarv, lisaks on sisserännanute päritoluriikide hulk muutunud ühtlasemaks. "Ebaseadusliku rände osas on enam esindatud vietnamlased, kelle osakaal ebaseaduslikus rändes käesoleval aastal Eesti piirilõigus on suurim, kuid samas aastate võrdluses on isikute arv vähenenud," ütles Tamm.

Ta selgitas, et piiriehitusega koos on viimaste aastatega tublisti paranenud ka piirivalvurite varustus ja ettevalmistus, kuid sellest veelgi olulisem piirijuhtumitele reageerimisel on hea koostöö kohalike elanikega. „Piiriäärsed elanikud on samuti meie silmad ja kõrvad. Nõnda igapäevaselt üksteist abistades teeme Eesti turvalisemaks," lisas Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul ei ole veel tehtud otsust riigieelarvest lisavahendite eraldamise kohta lisaks Euroopa Liidu erakorralisele 1,3 miljoni eurosele põllumeeste toetusele, liikmesriigid tohivad omalt poolt toetusele lisada kuni 100 protsenti.

Euroopa Komisjon otsustas tulenevalt kehvadest ilmastikuoludest saagikoristusperioodil eraldada Balti riikidele ja Soomele erakorralist toetust kokku 15 miljonit eurot, millest 1,3 miljonit eraldatakse Eestile, teatas maaeluministeerium.

Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100 protsenti riigieelarvest lisada. "Kuna info Euroopa Komisjonilt vahendite eraldamise kohta on värske, siis hetkel otsust riigieelarvest lisavahendite eraldamise kohta tehtud ei ole," ütles Tamm.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. "Erakorralise toetuse eraldamine Euroopa Komisjoni poolt on hea näide koostööst põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja teadlastega, kes abistasid Euroopa Komisjoni jaoks vajalike andmete kogumisel küsitluse läbiviimise ja ekspertarvamusega," märkis maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483 ja Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30 protsenti põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt jaanuaris toimuvas otsetoetuste komitees.

Jaemüügikett Rimi teatas, et lõpetab 2025. aastaks Baltikumi poodides puurikanade munade müügi.

"Turg liigub iga aastaga vastutustundlikuma kaubanduse suunas tänu tarbijate kui ettevõtete teadlikkuse tõusule," kirjutati Rimi kodulehel avaldatud memorandumis. "Peame väga tähtsaks seda, et kõikide loomsete produktide tootmisprotsesside puhul täidetakse ettenähtud nõudeid ja tagataks loomade-lindude väärikas kohtlemine."

Memorandumi andsid allkirja Rimi Balticu tegevjuht Edgar Sesemann ja Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe.

Tänavu esimese kolme kvartaliga oli Rimi Balticu käive 1 miljard eurot, kasvades aastaga 1,4 protsenti. Rimi Eesti käive langes samal ajal 2,2 protsenti 279,9 miljonile eurole.

Rimil oli septembri seisuga 81 poodi Eestis, 120 poodi Lätis ja 56 poodi Leedus.

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2017. aasta teises kvartalis makseid 85,6 miljoni euro väärtuses ehk 31 protsenti vähem kui esimeses kvartalis.

Maksete arv ületas seevastu esimest korda ühe miljoni piiri, kasvades kvartaliga 10 protsenti. Keskmine maksetehingu summa oli 86 eurot ehk 38 protsenti väiksem kui esimeses kvartalis, teatas finantsinspektsioon.

Makseasutused teenisid teises kvartalis 200 000 eurot kasumit. Võrdluseks teenisid makseasutused möödunul aastal kokku 1,6 miljonit eurot kasumit.

Makseasutuste sektori omakapitali tootlikkus kerkis esimese kvartali 2,7 protsendilt 3,8 protsendini. Aasta tagasi oli see näitaja -0,5 protsenti.

Maksete maht on langenud, kuid seevastu on kasvanud maksete arv. Teises kvartalis ületas maksete arv ühe miljoni piiri. Samal ajal on aga oluliselt vähenenud keskmine maksetehingu summa. Maksete mahu volatiilsust mõjutavad mitteresidentide teenindamisele spetsialiseerunud makseasutused. Peamise riskina toob finantsinspektsioon välja mitteresidentide segmendis tegutsevaid makseteenuse osutajaid, keda ohustab enim rahapesurisk.