Kohtutäiturid on vaatamata erisusele varmad töövõimetoetusi arestima

Kohtutäiturid on varmad arestima võlgnike töövõimetoetusi, ehkki seaduse kohaselt peaksid nad tegema seda alles siis, kui sissenõude pööramine muule varale ei vii tulemuseni.

Sellega tekitavad kohtutäiturid suurt koormust ka töötukassale, mis saab nädalas 150–200 kohtutäituri arestimisakti ning sealjuures on see arv progresseeruv, kirjutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kolmapäeval justiitsminister Urmas Reinsalule. „Juhime tähelepanu asjaolule, et kohtutäiturid tuginevad erandlikule võimalusele pöörata sissenõue töövõimetoetusele sageli ja moel, mis tekitab kahtluse, kas sissenõude pööramisel võlgniku varale on järgitud täitemenetluse seaduse erisusi,“ kirjutas Ossinovski. 

Tema sõnul esitatakse töötukassale tihti korraga ligi 10 000 isiku kohta päring, kas nad on töövõimetoetuse saajad. Lisaks on probleemiks töötukassale saadetavate menetlusdokumentide kvaliteet.  Kohtutäiturite ettevalmistatud dokumendid on tihti eksliku vormistusega, töötukassale saadetakse arestimisakte nii töötasust kui pensionitest kinnipidamiseks, kuigi töötukassa pensionite väljamaksmisega ei tegele, kurdab sotsiaalministeerium.

Tuleb ette olukordi, kui täitur esitab ühel päeval arestimisakti töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks, kuid juba järgmisel päeval saadab eelmise taotluse tühistamise või muutmise teate. Selline tegevus tekitab töötukassale lisakulu arestimisaktide menetlemisel, leiab ministeerium.  

Isegi kui töötukassal tekib kahtlus arestimisakti õiguspärasuse kohta, ei ole tal võimalik neid vaidlustada. Täitemenetluses  kehtib formaliseerituse printsiip ning eeldatakse, et võlgnik jälgib, mida ja kuidas temalt sisse nõutakse. Vähenenud töövõimega isikute teadlikkus enda õigustest täitemenetluses on aga vähene, märkis Ossinovski. 

Seetõttu palus Ossinovski justiitsministeeriumil hinnata, kas kohtutäiturid peavad töövõimetoetuse arestimisel kinni täitemenetluse seaduse sätestatud nõuetest.