Valitsus kehtestas neljapäeval 1. jaanuarist põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1150 eurot kuus, mis tähendab, et töötasu alammäär suureneb võrreldes 2017. aasta 1. jaanuariga 100 eurot.

Praegu on õpetaja töötasu alammäär 1050 eurot kuus. 2017. aasta novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 12 372.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi üks olulisemaid prioriteete on õpetajate palgatõus ja uue aasta eelarves on palga alammäära tagamiseks planeeritud 228 miljonit eurot. „Lisaks ministeeriumile panustavad ka kohalikud omavalitsused õpetajate palkadesse, mis tõstab õpetajate keskmise töötasu 1380 euroni,“ lisas minister.

Õpetaja töötasu alammäära tõus vastab valitsuse eesmärgile tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Riigikogu võttis kolmapäevasel kolmandal lugemisel vastu alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatuse, millega piiratakse alkoholi müügi- ja reklaamimise tingimusi.

Seaduse poolt hääletas 49 riigikogu liiget ja vastu 40 saadikut.

Seadusega muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, esitlust ning ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid.

Seadusemuudatus sätestab järelevalve tõhustamiseks võimaluse viia läbi kontrolltehinguid, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Seadusega muudetakse ka reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.

Seaduse eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Eelnõule tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega poeskäigul vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla ülejäänud müügisaalist ega väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav.

Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma ning vähendada alkohoolse joogi omandamist emotsiooniostuna.

Eelnõusse viidi sisse muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, ja seda, kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.

Reklaamiseadust on kavas muuta nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Kuna eelnõu menetlemiseks on kulunud plaanitust kauem aega, siis muutusid ka selle jõustumistähtajad. Reklaamipiiranguid käsitlevad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. juunist, kauplustele antakse müügisaalide ümberseadmiseks aega poolteist aastat ja need sätted jõustuvad 2019. aasta 1. juunil.

Politsei- ja piirivalveamet kutsub huvilisi kogu perega külastama 28. detsembril  Lõuna-Eesti politseimaju, et lähemalt tutvust teha politseitöö köögipoolega.

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda politseinike ja piirivalvurite töiste tegemiste ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on "siil" või "stalker", teatas Lõuna prefektuur.

Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kuulekust näitavad politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva juhivad politseimajades kogenud ametnikud, kes jagavad töös ette tulnud seiku, annavad ohutusalast nõu ning vastavad küllatulnute küsimustele.

Lõuna prefekt Vallo Koppel sõnas, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata pühade ajal lähemalt politseitöö köögipoolele. "Kui kõrvale jätta patrulliv politseinik või piirivalvur ning teeninduses dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa korrakaitsjate tegevusest, töövahenditest ja -võtetest tavainimese jaoks varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised seda saladuseloori meie tavatöö ümbert avama," ütles prefekt.

Lahtiste uste päeval on huvilistele avatud Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru politseimajad.

Tööinspektsioon tuletab meelde, et jõulupühad ja 1. jaanuar on töötajate jaoks reeglina vabad päevad ning 23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Riigipühade eel ehk 23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu, meenutab tööinspektsioon.

Riigipühade eel tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelnevatel reaalsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Neil töötajatel, kes töötavad reedel, 22. detsembril ja 29. detsembril ei pea tööpäeva lühendama, kuid olenevalt asutusesisesest töökorrast võib tööandja seda ette näha.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.