Võru linnavolikogu kinnitas kolmapäevasel istungil linnavalitsuse liikmetele ning volikogu juhtidele makstavad tasud.

Linnapea töötasuks määrati alates tuleva aasta 1. jaanuarist 2900 ja abilinnapea töötasuks 2500 eurot kuus, teatas Võru linnavalitsus BNS-ile. Sõidulehe alusel makstava hüvitise suuruseks määrati kuni 335 eurot kuus, kui ametiülesannete täitmiseks kasutatakse isiklikku sõiduautot. Kütuselimiidiks määrati kuni 200 liitrit kuus, kui ametiülesannete täitmiseks kasutatakse ametiautot; kasutusse antud mobiiltelefoni ja selle kasutamisega seotud ja selle vahendusel kasutatud teenuste maksumuse piirmääraks määrati 60 eurot kuus.

Lisaks võttis volikogu vastu määruse, millega kehtestatakse linnavolikogu esimehe, aseesimehe, alatiste komisjonide esimeeste ja volikogu liikmete tehtava töö ja volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu maksmise ning kulude hüvitamise kord.

Volikogu esimehele makstava tasu suurus ühes kalendrikuus on pool linnapeale määratud töötasust ehk 1450 eurot. Volikogu aseesimehele makstava hüvitise suurus ühes kalendrikuus on 625 eurot. Kasutusse antud mobiiltelefoni ja selle kasutamisega seotud ja selle vahendusel kasutatud teenuste maksumuse piirmääraks on 60 eurot kuus.

Linnavolikogu komisjoni esimehele makstava tasu suurus ühes kalendrikuus on 200 ja revisjonikomisjoni esimehele makstava tasu suuruseks 300 eurot kuus.

Volikogu liikmele makstakse volikogu liikme tööülesannete täitmise eest volikogu istungil tasu, mis on 30 eurot ühe volikogu istungi eest. Istungil osalemise tasu ei maksta kui volikogu liige istungil ei osale.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS vaidlustas rahandusministeeriumi otsuse, millega on peatatud Võisiku projekti maksed.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikme Ülo Tuliku hinnangul on rahandusministeeriumi 10. novembri otsus Võisiku kodu projekti maksete peatamise osas põhjendamatu ja õigusvastane, teatas hooldekeskus.

"Rahandusministeerium otsustas peatada Võisiku projekti kõik maksed juhtumit on omalt poolt analüüsimata ja eri argumente kaalumata. Rahandusministeeriumi ametnikud on millegipärast tähelepanuta jätnud avaliku huvi, mida maksete peatamise otsusega kahjustatakse. Nimelt teeb maksete peatamise võimatuks Võisiku kodu projekti lõpuleviimiseks, kuivõrd Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-il puudub selleks iseseisvalt varaline võimekus," ütles Tulik.

"Praegu on võimalik veel Võisiku projektiga jätkata. Kui maksed taastatakse, siis jõuame kokkulepitud taristu õigeks ajaks valmis ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine on võimalik, nagu algselt planeeritud. Me oleme oma omaosaluse tasunud ning selle kohta on maksekorraldus. Tööd on nõuetekohaselt valminud ja mingit takistust ei ole, et jätkata peremajade ehitust. Isegi kui riik peaks kunagi tulevikus vaidlusaluse osa tagasi nõudma, siis ei ole see takistus projekti ülejäänud osas lõpule viia. Projekti peatamine sellisel viisil on kahjulik nii riigile kui ka meile," lisas Tulik.

8. novembril esitati Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikmele Vambola Sipelgale ja veel kahele eraisikule kahtlustus soodustuskelmuses. Kahtlustus puudutab Võisiku projekti ühe riigihanke osas omaosaluse tasumisega seonduvaid tehnguid mahus ligi 100 000 eurot. Vambola Sipelgas  astus Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikme kohalt tagasi, ettevõtte uueks juhatuse liikmes sai Ülo Tulik. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-ile ei ole selle juhtumi raames kahtlustust esitatud.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse aktsiaseltsile eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ligemale 6,45 miljonit eurot, et ehitada Jõgevamaal asuvas Võisiku Kodus elavale 240 psüühilise erivajadusega elanikule uued mugavamad eluasemed mitmes Eesti paigas.

Rahandusministeerium on maksnud keskusele toetusrahast välja kümnendiku – 646 000 eurot. Esimesed majad – kaks Harjumaal Kosel ja üks Tartumaal Rahingel – peavad valmis saama juba tuleva aasta 1. aprilliks. Prokuratuuri uurimise tõttu on see tähtaeg küsimärgi all, sest rahandusministeerium on peatanud edasiste summade väljamaksmise.

Antsla–Tartu bussiliini hakkab alates tuleva nädala esmaspäevast avaliku liinina teenindama bussifirma GoBus.

Alates tuleva nädala esmaspäevast ühendab Antslat Tartuga bussiliin number 70 Antsla–Sangaste–Kääriku–Otepää–Pangodi–Tartu, edastas maanteeamet BNS-ile.

Antslast Tartusse hakkab buss väljuma tööpäeviti kell 6.00 ja 14.35 ning nädalavahetustel ja riigipühadel kell 7.15 ja 14.35. Tartusse saabub buss tööpäeviti kell 7.40 ja 16.15 ning nädalavahetustel ja riigipühadel kell 9.10 ja 16.15.

Tartust Antslasse väljub buss iga päev kell 12.00 ja 17.20 ning saabub Antslasse kell 13.35 ja 19.05.

Bussifirma Taisto Liinid sulges alates 4. detsembrist majandusliku mittetasuvuse tõttu kommertsliini Tallinna–Antsla liini, kuid oli nõus avama ajutise Tartu–Antsla liini, mis lõpetab töö selle nädala pühapäeval.

Tööinspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate töötajate ohutus; ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi üle Eesti, tuvastades 157 rikkumist ning vaid neljal ehitusplatsil ei leitud ühtegi rikkumist.

Kontrolli käigus tehti viis ettekirjutust, keelustati nelja töövahendi kasutamine ja ühel platsil peatati töö, rikkumisi ei tuvastatud vaid neljal ehitusplatsil, teatas inspektsioon.

Tööinspektorid kontrollisid, mida on ehitusplatsidel ette võetud selleks, et vältida kukkumisi.

"Paraku näeme pidevalt, et ehitusplatsidel pole paigaldatud piirdeid või kasutusele võetud muid vahendeid, et kukkumist takistada," ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu pressiteate vahendusel. Ta lisas, et enim põhjustab ehituses raskeid tööõnnetusi just kukkumine.

"Ehitajatega on sel aastal juhtunud 96 rasket tööõnnetust ja oma elu jättis üks töötaja. Traagiline on see, et pea kõiki neid õnnetusi oleks olnud võimalik vältida, kui oleks täidetud elementaarseid ohutusnõudeid," ütles Maripuu.

Vaid seitsmel kontrollitud ehitusplatsil oli ohuala selgelt määratletud. 25 kontrollitud kohas vedelesid liikumisteedel lahtised pikendusjuhtmed ja kaablid. Treppidel ja lahtistel avadel puudusid kaitsepiirded. 18 protsenti kontrollitud elektrilistest käsitööriistadest ei vastanud nõuetele. Kontrolliti 17 tellingut, neist kümnel puudusid osaliselt või täielikult kaitsepiirded. Probleeme esines isikukaitsevahendite, näiteks põlvekaitsete ja silmakaitsete kasutamisel. Samuti oli puudulikult korraldatud ohtlike kemikaalide kasutamine.

Siseviimistluse sihtkontrolli käigus kontrolliti ettevõtteid Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

2016. aastal toimus ehituses 407 tööõnnetust, neist surmaga lõppes kaheksa. Tänavu on esimese kümne kuuga ehituses juhtunud 314 tööõnnetust, neist surmaga lõppes üks ja raskeid õnnetusi oli 96.