Töö- ja palgastatistikaportaali Talentest sisetatud andmete põhjal motiveerib naissoost spetsialiste ja juhte 27 protsenti väiksem palk kui mehi.

Talentestiga liitunud spetsialistide ja juhtidena töötavaid mehi motiveerib 26,8 protsenti suurem palk kui naisspetsialiste ja -juhte. Keskmine motiveeriv brutopalk nimetatud positsioonidel töötajatel oli 1981 eurot, sealhulgas naiste keskmine 1816 eurot ja meestel 2302 eurot, teatas portaal.

Talentesti tegevjuhi Karin Kustavuse sõnul oli statistikaameti andmetel 2016. aastal palgalõhe 20,9 protsenti. "Talentestiga liitunute statistika analüüs näitab, et spetsialisti ja juhi positsioonidel töötavad mehed ja naised venitavad piltlikult palgalõhet veelgi enam, sest nendel positsioonidel töötavate meeste ja naiste motiveeriv palk erineb 26,8 protsendi võrra," rääkis Kustavus. Ta lisas, et Talentesti analüüs keskendub palgasoovile, mitte reaalsele palgale.

Talentestiga on liitunud üle 1000 kasutaja, palgastatistika on arvestatud ligi 350 töötaja pealt, kes on liitudes määranud oma motiveeriva brutopalga.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides 1994. aastast. Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu olulist vähenemist aladel, kus põllud moodustavad maastikus suurema osa, teatas EER-i pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

Teisipäeval ja kolmapäeval arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Praegu kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul.

"Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia," ütles EER-i esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxha Izmailova.

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. EER-i aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa Toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75 protsendi võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, tänu millele on lapsevanematel kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul aitab esmakordselt pikemas perioodis vaheaegade sätestamine peredel ja koolidel paremini oma aega ja üritusi kavandada, teatas ministeerium BNS-ile. „Nüüd on peredel puhkusi, õpetajatel kooliväliseid tegevusi ja koolitusi, laagritel ja huvitegevuse korraldajatel ning noortekeskustel oma üritusi lihtsam planeerida,“ märkis Reps.

Ka eelolevatel aastatel jätkatakse viie vaheaja süsteemiga, samamoodi nagu oli see kehtestatud ministri määrusega juba käesolevaks kooliaastaks. Üleminek viiele vaheajale on võimaldanud jaotada õpilaste koormust ühtlasemalt, seitsmenädalasteks õppetsükliteks, mis vahelduvad puhkusega. 

„See on võrreldes varasema nelja vaheajaga märksa tervise- ja õppimissõbralikum ning lühemad kevadised õppeveerandid aitavad leevendada õpilaste ja õpetajate kevadväsimust,“ märkis Reps.

Lapsevanemate ja  koolide poolt on viie vaheaja süsteem hästi vastu võetud ning tagasiside on olnud pea eranditult positiivne.

Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis tähendab, et samu teadmisi tuleb omandada lühema aja jooksul. Seetõttu on õppekoormus suurem, mis annab eriti tunda pikkadel kevadistel õppeveeranditel. Viies vaheaeg pikendab kevadise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat küll umbes nädala võrra, kuid samas annab õpilastele võimaluse tunda kevadväsimuse asemel rohkem rõõmu.

Juuni algus on igati sobiv aeg õuesõppeks, õppekäikudeks ja huvitavate projektide läbiviimiseks, et rakendada praktikas kõike seda, mida pika õppeaasta jooksul on õpitud.

Kuigi koolidele on seadusega jäetud võimalus ministri määratud aegadest erinevalt koolivaheaegu kehtestada, soovitab Haridus- ja Teadusministeerium seda koolidel teha kaalutletult, erandkorras ja põhjendatud juhtudel.

Pühapäeval lõppenud välkõppusele Okas jätsid tulemata 145 kutse saanud reservväelast.

Kaitsejõudude peastaap kutsus õppusele kokku 669 reservväelast, kellest tulid kohale 524. Lisaks osalesid õppusel terve kaitseväe juhtimisstruktuur, merevägi, 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon, NATO Eestis paiknev lahingugrupp ning Ämaris paiknevad Belgia õhuväe õhuturbehävitajad.

Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Sander Mändoja sõnul said osad õppusele kutsutud vabastuse juba õppuse ajal. "Kuid kindlasti kaitsevägi uurib kohale tulemata jätnute põhjendusi ning selgitab, kas, kellele ja milliseid sanktsioone on vaja rakendada," ütles Mändoja BNS-ile.

Valitsuse 6. detsembri otsusega alanud lisaõppekogunemise Okas 2017 eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine toimus teist aastat järjest - esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Kersti Kaljulaid Facebook 

Okas. Sedalaadi välkõppused muutuvad üllatavast ja erandlikust nähtusest meie riigikaitsemudeli harjumuspäraseks rutiiniks, sest mobilisatsiooni kiiret läbiviimist ei saa harjutada vaid paberil ja staabiõppustel. Sirgala harjutusväljale tulnud reservväelastega rääkides oli hea kuulda, et võrreldes eelmiste lisaõppekogunemisega on ülikoolide ja tööandjate suhtumine oluliselt paremaks läinud.