Päästeameti esialgse statistika järgi kaotas jaanuarist novembrini tuleõnnetustes elu 35 inimest.

Kõige rohkem tulesurmasid on olnud Harjumaal, kus on leekides elu kaotanud kokku 10 inimest. Järgnevad Võrumaa ja Lääne-Virumaa vastavalt viie ja nelja tulesurmaga. Tartunaal ja Saaremaa on tänavu tules hukkunud kolm inimest ning Valgamaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal kõigis maakondades kaks inimest.

Hiiumaal, Raplamaal, Pärnumaal ja Põlvamaal on tules elu kaotanud üks inimene ning tulesurmasid pole tänavu olnud Järvamaal, Viljandimaal ning Jõgevamaal.

Möödunud aastal juhtus üle Eesti kokku 33 inimelu nõudnud tulekahju, neis hukkus kokku 39 inimest.

Võrumaal juhtus laupäeval traagiline autoavarii, kus 37-aastane kohalik mees sõitis Mazdaga jõkke ja hukkus – sõiduki kättesaamiseks oli seejuures tarvis kaasata kaitseväe rasketehnikat.

Mõniste-Tiitsa-Karisöödi teel Peetri jõkke katusele maandunud sõiduauto Mazda avastati laupäeva õhtul. Päästjad tõid kaldale 37-aastase kohaliku mehe surnukeha, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Esialgsetel andmetel sõitis Mazda 626 laupäeva õhtul mööda kruusakattega teed Karisöödi külast Mõniste suunas. Lauges kurvis sõitis auto teelt välja, paiskus nõlvast alla ja maandus Peetri jões, katus allpool. Ööl vastu pühapäeva õnnestus sõiduk kaitseväe rasketehnika abil jõest välja tõmmata.

Politsei teatel olid mehel kehtivad load ning auto rehvid vastasid nõuetele. Mehe surma täpse põhjuse ja terviseseisundi selgitab välja kohtuarstlik lahang. Traagilise avarii muud üksikasjad selgitatakse välja edasise uurimise käigus.

"Sõiduteed võivad kohati olla libedad, mistõttu tuleb kiirust valides teeolusid väga kriitiliselt hinnata. Seda eriti kõrvalteedel ja iseäranis veekogude lähistel, kus libeduse oht ongi keskmisest kõrgem," ütles Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk, kelle sõnul oli teelõik sündmuskohal samuti lörtsisegune ning libedavõitu.

Soome politsei kavatseb tulevikus eestlastele koju saata teate Soomes kiiruseületamise eest saadud trahvi kohta, teatas pühapäeval põhjanaabrite uudisteagentuur STT.

Teates pakutakse võimalust Soomest trahv kätte saada või teatada Soomes asuv (näiteks tööandja) aadress, kuhu trahvi saab saata. Soome ei saa trahve otse välisriigi ehk Eesti kodanikele saata ja kuna piirikontroll puudub, siis on trahvide toimetamine eestlastele olnud keeruline.

Soome politsei kavatseb tõhustada eestlaste tabamist, kes ei võta trahve vastu.

"Kui süüdlased ei reageeri kindlaksmääratud tähtajaks, siis kuulutatakse auto ja selle omanik või haldaja tagaotsitavaks. Kui politsei näeb autot või selle omanikku piiril või kuskil mujal, siis see peatatakse ja olukord lahendatakse sama moodi nagu praegu idapiiril," ütles liiklusturvalisuse keskuse juhataja ülemkomissar Dennis Pasterstein.

Pastersteini sõnul on eesmärgiks liiklusohutuse parandamine ja selle tagamine, et kaameravalve mõjuks ka eestlastele.

"Meil on sel aastal 12 000 juhtumit välismaalastega, kellest suurem osa on eestlased. Suurem osa trahve ei liigu, sest me ei saa neid kätte toimetatud," rääkis komissar.

Politseiniku kinnitusel kavatsetakse esimesed teated saata veel selle aasta jooksul.

"See ei ole veel kirikus kinnitatud, kuid vastavad pügalad on seaduses olemas, et nii me võime talitada," kinnitas Pasterstein.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on seisukohal, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui seda igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.

"Puudega inimene on inimene teiste seas, kes vajab samuti kõiki võimalusi, et elada nii aktiivset ja iseseisvat elu, kui ta seda ise soovib ja tervis võimaldab. Selle hoiaku küpsemine ühiskonnas on vajalik, et väärika ja ligipääsetava elu võimaldamine ei jääks meie endi praktiliste oskuste või julguse, hoiakute taha,“ ütles Iva ministeeriumi pressiteate vahendusel.

"Nii Eestis kui mujal maailmas kogeb suur hulk inimesi igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi. Soovin, et erinevaid teenuseid ja tooteid pakkudes mõtleks igaüks meist ka sellele, et näiteks tarbetu trepiaste, puuduv koodirida IT-lahendustes või lihtsalt hirm erineva ees ei saaks kellelegi takistuseks igapäevaelu tegemistes. Ka iga omavalitsusjuht peab esmajoones mõtlema sellele, kas tema inimestel on olemas vajalik sotsiaaltransport ja muud teenused," selgitas Iva.

Et selgitada välja, milliseid teenuseid ja tuge vajavad puuetega lapsi kasvatavad pered kõige rohkem, on Turu-uuringute AS tänavu küsitlenud enam kui 1600 perekonda. Põhjalik kaardistus valmib järgmise aasta esimeses pooles.

"Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on pakkuda vajalikku tuge, et vältida pereliikmete läbipõlemist ning lähiajal valmiv põhjalik kaardistus annab teenuste arendamiseks väärtuslikku infot," märkis Iva.

Senisest rohkem on riigil kavas pöörata tähelepanu omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused sageli ahtad. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018–2021 kokku 16,4 miljonit eurot.

Eeloleval aastal on kavas senistele erihoolekandeteenustele lisaks rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu.

Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis üle 149 000 puudega inimese – neist enam kui 12 000 on puudega lapsed, kellest 732 on sügava, 7164 raske ja 5000 keskmise puudega.

Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6 protsenti ei tööta või töötavad osaajaga, kuna vajalikud teenused puuduvad. Lisaks tööturult kõrvale jäämisele võivad need samad inimesed sattuda ka ise abivajajateks.

ÜRO eestvedamisel hakati rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistama alates 1992. aastast, et tõsta inimeste teadlikkust, parandada puuetega inimeste olukorda ja tagada neile võrdsed võimalused. 

Käesoleval aastal algatas sotsiaalministeerium kampaania "Ära põe", milles erivajadustega inimesed ise jagasid Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevatöös ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. Videosid näeb veebilehel www.tegijad.ee .

Pühapäeval tähistab maailm rahvusvahelist puuetega inimeste päeva.