Puuetega inimeste hindamisele on kulunud 4,5 miljonit eurot

Puuetega inimeste hindamisele on kulunud 4,5 miljonit eurot, vana süsteemiga kulus selleks mitu korda vähem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui enne töövõimereformi maksti töövõimetuse hindamiste eest ekspertarstidele 2015. aastal kokku 268 511 eurot, siis tänavu on uue süsteemi järgi selleks kulunud juba 4 452 709 eurot, selgub töötukassa statistikast.

Aktiivsemad ekspertarstid, kes peamiselt just hindamisele keskenduvadki, võivad teenida 10 000–12 000 eurot kuus. Töö ise seisneb enamasti dokumendipõhises hindamises ehk arvuti taga info analüüsimises ja otsuste vormistamises. Ühe inimese hindamise keskmine maksumus on ligi 100 eurot.  

Töötukassa juhtkond otsustas, et töö tellitakse maakondlike hangete kaudu eraldiseisvatelt teenuseosutajatelt. See aga tähendas, et eri maakondades kujunesid välja erinevad hinnad, mis sõltusid sellest, kui palju oli asjast huvitatud pakkujaid ja hinnatavaid inimesi.

Milliseks hangete tulemusel igale teenusepakkujale makstav hind kujunes, ei ole töötukassa täpselt nõus avaldama, kuna sõlmitud lepingud on konfidentsiaalsed. Küll aga esitas amet hindamiste keskmised hinnad: dokumendipõhine ehk peamine hindamisviis 97,56 eurot, visiidipõhine hindamine 169,09 eurot – seda tehakse harva, kui dokumendipõhise hindamisega jääb midagi arusaamatuks – ja lihtsustatud hindamine 64,56 eurot. Seda kasutatakse siis, kui juhtum on täiesti selge, näiteks inimesel on viimase staadiumi vähk.

Novembri seisuga maksti teenuseosutajatele hindamiste eest kokku 4 030 709 eurot. Pealegi töötab ka töötukassas 22 menetlusspetsialisti, kes hindamisi menetlevad, ja viis ekspertarsti, kes tegelevad ekspertiiside kvaliteedikontrolliga. Nende palgakulu on 2017. aastal olnud 422 000 eurot. Seega ongi hindamisprotsessile kokku kulunud 4,5 miljonit eurot.

„Töötukassa ülesanne on tagada, et töövõime hindamine oleks tehtud metoodika kohaselt ja kvaliteetselt,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. „Töötukassa ekspertarstid kontrollivad meie lepingupartnerite esitatud eksperdiarvamuste kvaliteeti ning koolitavad ja juhendavad pidevalt lepingupartnerite arste, et töövõimet hinnataks ühtsetel põhimõtetel. Tõsiste kvaliteediprobleemide korral on töötukassal õigus lepingu alusel teenuseosutajat sanktsioneerida või koostöö lõpetada,” lisas ta.