EESTI UUDISED BNS

Alko1000: väiksem alkoholiaktsiisi tõus piirikaubandust ei vähenda

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Alkoholipoodide keti Alko1000 Läti haru omava ET Invest OÜ juhatuse liikme Einar Visnapuu sõnul ei mõjuta valitsuse otsus tõsta järgmisel aastal alkoholiaktsiisi plaanitust poole vähem eestlaste harjumust tuua Lätist odavamat alkoholi.

"Laias laastus ei mõjuta [valitsuse otsus] mitte midagi. Rahvas on aru saanud, et peale Eesti on meil kõrval ka Läti, kus on ka tore ja kõik on odav. Inimesed on harjunud käima," ütles Visnapuu BNS-ile. Ta lisas, et Läti ja Eesti järgmisesse aastasse planeeritavad aktsiisitõusud jäävad samasse suurusjärku ning hinnavahe jääb endiselt tuntavalt Läti kasuks.

Visnapuu sõnul ei mõjuta planeeritust poole väiksem aktsiisitõus mitte kuidagi Alko1000 laienemisplaane. "Investeeringutega ei juhtu mitte midagi. Ikla kaupluse laiendus peaks saama 10. detsembri paiku valmis," ütles ta.

Ikla-Ainaži piiril asuva Alko1000 kaupluse müügipind suureneb 700 ruutmeetrilt 1300 ruutmeetrini.

Valitsus teatas neljapäeval, et otsustas alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu poole väiksemaks, et vähendada piirikaubandusega seotud riske.

Kehtiva seaduse kohaselt peaks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65 protsenti, siidri aktsiis 17,89 protsenti ning kange alkoholi aktsiis 10 protsenti.

Kui alkoholiaktsiis tõuseb veebruarist plaanitust poole vähem, oleks õlle aktsiisimäär uuest aastast 16,89 senti mahuprotsendi kohta liitrist ja kange alkoholi aktsiisimäär 25,08 senti mahuprotsendi kohta liitrist.

Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb plaanitud mahus 20 protsenti 91,30 sendini liitrist ning kangema kääritatud joogi ja veini puhul 147,82 sendini liitri kohta.

Lätis tõuseb õlleaktsiis 1. juulist praegusega võrreldes 24 protsenti 5,6 sendini alkoholimahu protsendi kohta ja veiniaktsiis 18 protsenti 92 sendini.

Kolmandas kvartalis ehitusmaht suurenes Eestis 27 protsenti

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20 protsenti rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis ja vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 27 protsenti.

Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 747 miljoni euro eest, sellest hooneid 475 miljoni ja rajatisi 272 miljoni euro eest. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 17 protsenti ja rajatisi neljandiku võrra rohkem, teatas statistikaamet.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka tänavuse aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis 7 protsenti, mullu samal ajal 13 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta kolmandas kvartalis kasutusse 1475 uut eluruumi, see on 391 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele statistikaameti hinnangul püsib. 2017. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1820 eluruumi ehitamiseks – üle viiendiku rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 323 mitteelamut kasuliku pinnaga 159 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstushoonepinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2016. aasta kolmandas kvartalis.

Kõik uued päästeautod jõuavad aasta lõpuks komandodesse

Pilt on illustratiivne   FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Kõik vastsed päästeautod jõuavad hiljemalt aasta lõpuks üle Eesti päästekomandodesse, praegu käib seadmete ümbertõstmise.

Päästeamet on kõik 46 päästeautot on kätte saadud, kuid ei ole neid veel teenistusse rakendatud, ütles ameti pressiesindaja Riin Oeselg BNS-ile. "Hetkel käib koolitus ja seadmete ümbertõstmise protsess, mis on kulgenud hästi vastavalt plaanidele ja jaotuskavale."

Autod jaotatakse vastavalt regionaalpoliitikale, maakondade metsamassiivide tihedusele ja komandode väljasõitude koormusele, ütles Oeselg. Esimesed uued põhiautod alustasid tööd Põhja päästekeskuse komandodes, seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisega.

Kiirtestimas käinute seast HI-viiruse kandjaid ei tuvastatud

Võrumaa Teataja

Reedel lõppenud üle-eestilisel HIV kiirtestimise nädalal käis kokku testimas 541 inimest - ühtegi uut HI-viiruse kandjat testimisnädala jooksul ei leitud.

17-24. novembril toimunud HIV testimise nädalal sai kiirtesti teha kaheksas linnas. Testimine oli anonüümne ja vastuse sai teada paari minutiga.Kõige rohkem kasutati võimalust Tallinnas ja Tartus, kus testi tegi vastavalt 134 ja 135 inimest. Narvas käis testimas 92, Pärnus 77, Jõhvis 53, Rakveres 29, Võrus 17 ja Paides neli inimest.

Ennast testida on võimalik ka muul ajal - HIV teste saab teha veel perearstide ning eriarstide juures, noorte nõustamiskeskustes ning anonüümsetes testimiskabinettides.

24. novembri seisuga on tänavu Eestis registreeritud 207 uut HIV-nakatunut. Enim on uusi nakatunuid Tallinnas ja Harjumaal - 97, järgneb Ida-Virumaa 78 uue nakatunuga, seejuures neist 33 registreeriti Narvas. Tartumaal leiti 10, Pärnumaal 8, Lääne-Virumaal 3, Lääne-, Võru- ja Raplamaal 2, Jõgeva- ja Viljandimaal 1 uus HIV-positiivne.

HIV levib järjest enam heteroseksuaalsete seksuaalsuhete kaudu, eelmisel aastal nakatus nõnda 49,3 protsenti uutest nakatunutest.

Päevaga said liiklusõnnetustes vigastada kolm inimest

Reede tõi Eesti eri paigus kaasa kolm rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada kolm inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 14.45 Ida-Virumaal Vodava külas Tallinna-Narva maantee 202. kilomeetril, kus 34-aastase mehe juhitud haagisega veoauto Scania kaldus rehvi purunemise tõttu vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastu liikunud haagisega veoautole Man, mida juhtis 57-aastane mees, samuti haagisega Toyota Land Cruiseriga, mida juhtis 54-aastane mees. Kiirabi andis Scania juhile sündmuskohal esmaabi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 19.05 paiku Narvas Vaksali tänav 22 maja juures, kus kõrvaklappidega muusikat kuulanud ning raudteed ületanud 16-aastane noormees astus ette liikuvale vedurile. Nooruk sai vigastada ja kiirabi viis ta Narva Haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kell 20.04 Võrumaal Antsla vallas Säre külas Linnamäe-Säre maantee 13. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Opel Omega Caravaniga paremkurvis vasakule teelt välja. Sõidukis viibinud 19-aastane mees ja 16-aastane noormees toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. Sõiduki üks rehvidest ei vastanud nõuetele.

Kodust teadmata suunas lahkunud Siim leiti surnuna

Kolmapäeva hommikul oma kodust teadmata suunas lahkunud Siimu otsingud jätkusid ka täna, mil korrakaitsjad ühes abipolitseinike ja vabatahtlike otsijatega Tõrvas ja selle lähiümbruses Siimu leida püüdsid.

„Täna pealelõunal, mil ühiselt mehe kodulähedast metsatukka läbi kammiti, leidsid vabatahtlikud otsijad kadunud Siimu. Paraku leiti mees surnuna,“ ütles Tõrva piirkonnapolitseinik Aleksander Zemskov, avaldades politsei poolt sügavat kaastunnet Siimu lähedastele.

Piirkonnapolitseiniku sõnul mehe surnukehal väliseid vägivalla tundemärke ei olnud, ka ei ole esialgselt kogutud andmete põhjal alust arvata, et tema surma põhjustas kuritegu. Täpse surma põhjuse selgitab aga siiski kohtuarstlik lahang.

Piirkonnapolitseinik tänab vabatahtlikke ja kõiki teisi, kes mehe otsimisel abiks olid. Ühtekokku ulatas Siimu otsingutel abikäed 36 inimest.  


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD