Eesti teedel juhtus reedel kolm tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai viga kolm inimest – nende seas ka 7-aastane koolipoiss.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.46 paiku Tallinnas Luha ja Virmalise tänava ristmikul, kus 65-aastane mees sõitis Škoda Superbiga otsa 7-aastasele poisile, kes oli just asunud vöötrada pidi teed ületama, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis väikse jalakäija Tallinna lastehaiglasse, kus meedikud talle esmaabi andsid ja kodusele ravile lubasid.

Teine õnnetus juhtus kella 18.54 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus Keila-Haapsalu maantee 17. kilomeetril, kus Toyota Yarise roolis olnud purjus 48-aastane naine ei andnud teed Mazda 3-le, mida juhtis 29-aastane naine. Kiirabi viis Mazda juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 22.59 ajal Põlva vallas Põlva-Saverna maantee 2. kilomeetril, kus 22-aastane naine kaldus Audi A4-ga libedal teel vastassuunda ja sõitis sealt edasi vasakule teelt välja. Kiirabi viis autos viibinud 21-aastase mehe Põlva haiglasse kontrolli. Ees olid autol all suverehvid ja taga lamellid.

"Maad on võtnud pimedus ning politsei soovitab inimestel üle vaadata, kas neil on helkur olemas," paneb maanteeamet liiklejaile südamele. "Kui sinul on helkur, siis vaata, kas ka sinu sõber, lähedane, laps ja kolleeg on end säravaks teinud. Pea meeles, et teed ületades tuleb alati veenduda selle turvalisuses."

Ärandatud ja leitud sõidukite kohta laupäeva hommikuks uusi teateid ei laekunud. Jätkuvalt on kaotsis Põhja prefektuurist ärandatud must 2006. aasta Volkswagen Touareg riikliku numbrimärgiga 941BLV.

Eesti elanike jaoks on Euroopa Liidu suurim väljakutse ränne, selgub sel sügisel läbiviidud Eurobaromeetri uuringust.

Rändeküsimusi nimetas EL-i suurima väljakutsena 52 protsenti Eestis küsitletutest, 42 protsenti tõi välja Euroopa Liidu rahvastiku vananemise ja 41 protsenti pidas EL-i üheks suurimaks probleemiks terrorismi ja julgeolekuküsimusi.

Uuringus osalenutel anti võimalus valida kümne valiku seast ning nimetada võis kolme väljapakutud teemat.

Eestiga sarnaselt pidasid migratsiooniküsimusi EL-i suurimaks väljakutseks Malta, Tšehhi, Ungari, Poola ja Bulgaaria elanikud.

Terrorismi ja julgeolekuküsimusi nimetasid kõige rohkem Soome, Hollandi ja Ühendkuningriigi ning osalt ka Taani elanikud.

Sotsiaalset ebavõrdsust pidas Euroopa Liidu suurimaks väljakutseks Saksamaa, Leedu, Rootsi, Taani ja Slovakkia elanikud.

Ülejäänud 15 liikmesriigis nimetasid vastajad kõige enam EL-i peaprobleemina tööpuudust.

Eesti elanike jaoks on nimetamiste arvult neljas probleem sotsiaalne ebavõrdsus - seda nimetas 32 protsenti vastanutest, tööpuudust nimetas 27 protsenti, ebapiisavat majanduskasvu nimetas 17 protsenti, EL-i naaberriikide ebastabiilsust 16 protsenti, keskkonnaküsimusi 9 protsenti, EL-i maade riigivõlga 8 protsenti ja arenevate majanduste pakutavat konkurentsi 6 protsenti.

Eesti elanike mure migratsiooniteemade suhtes on aastaga ühe protsendipunkti võrra kahanenud, mure terrorismi pärast aga 8 protsendipunkti võrra kasvanud, 7 protsendipunkti võrra on aastaga langenud mure ebapiisava majanduskasvu suhtes, 5 protsendipunkti on langenud mure sotsiaalse ebavõrdsuse pärast. Kuue protsendipunkti võrra kahanes aastaga ka eestlaste mure EL-i elanikonna vananameise suhtes, kuid ka tänavune näitaja on EL-i kõrgeim.

Eurobaromeetri uuringu viis Euroopa Komisjoni tellimusel Eestis läbi TNS Emor, 23. septembrist kuni 2. oktoobrini korraldatud intervjuudele vastas 1007 inimest. Eelmine samasugune uuring toimus 2016. aasta septembris ja oktoobris.

 Reedel algab üle-euroopaline HIV testimise nädal, mille jooksul saavad soovijad tasuta teha HIV kiirtesti kaheksas linnas üle Eesti - testimine on anonüümne ja esialgse vastuse saab teada paari minutiga. 

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer julgustab kõiki ennast testima. „HIV nakkust on tänapäeval võimalik ravimite abil kontrolli all hoida, kuid selleks peab olema oma nakatumisest teadlik. HIV on juba ammu levinud väljapoole riskirühmi ja 49 protsenti eelmisel aastal registreeritud uutest nakatunutest said HIV heteroseksuaalsel teel. Seepärast tasub igaühel, kes hoolib enda ja oma lähedaste tervisest, minna testima,“ ütles Veimer.

Ennast testida on võimalik ka muul ajal kui vaid algaval nädalal - HIV teste saab teha veel perearstide ning eriarstide juures, noorte nõustamiskeskustes ning anonüümsetes testimiskabinettides. 

Veimeri sõnul on just koostöö perearstidega HIV varasel avastamisel olulisim.“HIV testi tegemisel puuduvad perearstidel rahalised piirangud ja seega on võimalik testida kõiki, kelle puhul on see HIV testimise juhises soovituslik. Julgustame perearste patsientidele HIV testi soovitama nii algaval nädalal kui ka aastaringselt,“ lisas Veimer. „Et see oleks lihtsam, saatis TAI hiljuti perearstikeskustesse üle Eesti patsientide informeerimiseks teavikuid ning HIV nakkusest teadlikkuse tõstmise eesmärgil jagamiseks üle 100 000 kondoomi.“

Tallinnas saab kiirteste teha Ülemiste Keskuses, Tartus Lõunakeskuses ja Seksuaaltervise Nõuandlas, Narvas Fama Keskuses, Pärnus Pärnu Keskuses, Jõhvis Jewe Keskuses, Rakveres Põhjakeskuses, Võrus Lõuna-Eesti Haiglas ning Paides Järvamaa Haiglas. HIV testimisenädalat korraldavad Tervise Arengu Instituut, Ravimitootjate Liit ja SA Koos HIV Vastu. 

Terviseameti andmetel oli oktoobrikuu lõpu seisuga sellel aastal Eestis leitud juba 193 uut HIV nakatunud. Neist vanuses 30 ja enam oli tervelt 144 inimest. Kõige enam uusi nakatunuid ehk 84 leiti Tallinnast. Järgnesid Ida-Virumaa 71 ja Tartumaa 10 uue nakatunuga. 130 uut nakatunut olid mehed, 63 olid naised. Eestis võib kuni 20 protsenti HIV juhtudest olla veel avastamata.

Koolikiusamisega seoses räägitakse enamasti õpilastest, kuid kiusatava rolli võivad koolis sattuda ka õpetajad, millist teemat arutati neljapäeval Tartus korraldatud haridusfoorumil, teatas rahvusringhääling.

2011. aastal tehtud uuringust selgub, et umbes kolmandik Eesti õpetajatest on olnud korduva kiusamise ohvrid. Mõnel juhul on kiusajateks kaasõpetajad, enamasti aga õpilased ja lapsevanemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei olda hindega rahul ja siis ei jääda ainult nii-öelda neutraalseks ja tööalaseks, vaid hakatakse ka vanemate poolt kirjadega pommitama ja psühholoogilist survet avaldama, et õpetaja muudaks näiteks hinnet," selgitas Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Kiusamise viise on aga teisigi, näiteks õpetaja peale karjumine, tema eest info varjamine, alusetute kuulujuttude levitamine või õpetaja solvamine.

Filosoof Mart Raukas, kes sel teemal dokumentaalfilmi teeb, on viimaste aastate jooksul külastanud sadu Eestimaa koole ja ütleb, et probleem on laiahaardeline.

Korduv kiusamine võib viia aga nii stressi kui ka läbipõlemiseni. Mõned õpetajad on seetõttu isegi töölt lahkunud. Tugisüsteemid on erinevates õppeasutustes aga erinevad ja mõnel pool ka ebapiisavad ning seetõttu pole õpetajatel tihti võimalik end kiusamise eest kaitsta.