Aastaid perevägivalla all kannatanud, kuid nüüdseks lahutatud ja teiste perevägivallaohvrite nõustamisega tegeleva Haini Iloneni sõnul ei tohiks vägivaldse lähisuhtega tegeledes kunagi jätta tähelepanuta lapsi. Tema sõnul on äärmiselt tänuväärsed McDonald’s McHappy Day kampaania taolised algatused, mis püüavad aidata justnimelt lapsi, kes vajavad vaatamata kodus valitsevale kaosele võimalust normaalseks lapsepõlveks.

„Meie ühiskond on lõpuks valmis rääkima avalikult nendest valusatest teemadest, mis toimuvad suletud uste taga. Naiste vastane vägivald, vaimne ja füüsiline ahistamine on pälvinud avaliku hukkamõistu, kuid kannatajaid selles õuduses on veelgi,“ nentis kogemusnõustaja ja viie lapse ema Haini llonen.

„Hirmu ja abitust, mida tunnevad perevägivalla tunnistajateks olnud lapsed, on meil, täiskasvanuil, võimatu kujutleda. Lapsed, kes julgevad kodus toimuvast ametivõimudele teatada, on eeskujuks meile kõigile, eriti aga just oma emadele, kes kahjuks ei julge ega oska sageli abi otsida,“ lisas ta.

Abi otsimine on tema sõnul esimene samm keerulisel teekonnal välja vägivaldsest suhtest. Suuremates linnades tegutsevad varjupaigad pakuvad laiapõhjalist teenuste valikut, sealhulgas turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohu korral, võimalust rahuneda, välja puhata ja vajadusel ka ajutist elupaika.

„Millest tihti aga ei räägita on see, et paljudel varjupaika pöörduvatel naistel on lapsed – lapsed, kes väärivad võimalust oma lapsepõlvele ka ajal, mil vanemate elus valitseb kaos,“ sõnas Ilonen.

Laste võimalus jätkata kooliteed, saada psühholoogilist tuge nõustamise läbi, osaleda loovteraapias või muudes igapäevastes meelelahutust ja arengut pakkuvates tegevustes nõuab vägivallast väljuvalt naiselt sageli üle jõu käivat rahalist ressurssi.

„Viie lapse emana tean ma omast kogemusest, et riiklik elatusabi süsteem ei paku jätkuvalt ammendavaid lahendusi. Tänu sellele, et koduvägivallas kannatavate laste teema on meedias saanud meedias laialdasemat, on meieni jõudnud ka koostööpartnereid, kes neid murekohti märkavad ja aidata soovivad. Me oleme väga tänulikud kõigile inimestele, kes aitavad lapsi McDonald’s restoraniketi heategevuskampaania kaudu,“ tõnas Ilonen.

Novembrikuu lõpuni on McDonald’s restoranides käimas heategevuskampaania McHappy Day, mis sel aastal kogub annetusi just nendele lastele, kelle emad on võtnud ette keerulise tee vägivaldsest suhtest väljumise suunas. Restoranides müügil olevate käepaelte pealt teenitud tulu läheb jagamisele Pärnus, Tartu, Tallinnas ja Jõhvis tegutsevate organisatsioonide vahel.

Eestis peetakse neljapäeval üleriigilist töövarjupäeva, mil ligi 3000 gümnaasiumiõpilast jälgivad erinevate elualade spetsialistide, tippjuhtide ja poliitikute tööpäeva.

Noortele tutvustavad paljude teiste seas oma tööd mitmete erinevate valdkondade tipud nagu peaminister Jüri Ratas, ettevõtte Testlio juht Kristel Kruustük, õiguskantsler Ülle Madise, Büroomaailma tegevjuht Jüri Ross, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, advokaadibüroo juht Aku Sorainen ja paljud teised, teatasid ettevõtmise korraldajad BNS-ile.

"Mõistagi ei piirdu töövarjutatavate ring tippjuhtide ja poliitikutega, vaid noored saavad osa väga erinevate elualade tööspetsiifikast - õpetajatest ja politseinikest kuni pangatöötaja ja väikeettevõtjateni,” ütles Junior Achievement (JA) direktor Epp Vodja.

Eesti algatatud ja koostöös JA Alumni Estoniaga koordineeritud päevast võtavad üle Eesti osa ligi 3000 tegusat noort. Viimase kümne aasta jooksul on JA Eesti hinnangul töövarju algatusest osa võtnud juba pea 35 000 noort. 

"Töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll, mis annab selguse, kas eeldused ja tegelikkus ka päriselt ühtivad," sõnas JA Eesti direktor Epp Vodja. “Halb tulemus ei ole ka see, kui noor jõuab arusaamisele, et see valdkond või spetsiifika ei ole teps mitte tema jaoks ning paneb otsima ja mõtlema alternatiivide peale.”

Büroomaailma omanik ja Infotark AS tegevdirektori Jüri Rossi sõnul on pea kõik tema töövarjud pidanud päevast saadud kogemust hindamatuks. “Töövarjupäev annab noorele inimesele hea praktilise kogemuse ning olulised lisateadmised,” sõnas Ross. “Unistama peab suurelt ning pole harvad ka juhud, kui töövarjud on saanud pärast koolilõpetamist ettevõttelt praktika- või tööpakkumisi.”

Töövarjupäeva traditsioonile pani alguse JA Eesti 1998. aasta kevadel, kui klassitäis Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilasi varjutas ühe päeva jooksul erinevaid riigitöötajaid.

JA Eesti vilistlasorganisatsiooni JA Alumni Estonia poolt korraldatud eraldi algatuse - Tööpäeva Krooni raames on gümnaasiumiõpilastel võimalus kandideerida töövarjuks erinevate tuntud Eesti tippjuhtide ja oma ala spetsialistide juurde. Sel aastal toimub Tööpäeva Kroon juba 13. korda.

Töövarjupäev on JA Eesti karjäärialane programm, mille käigus on gümnaasiumi õpilastel võimalus poole tööpäeva vältel heita pilk oma ala spetsialisti päristöö olemusse.

Riigile kuuluv Sihtasutus Erametsakeskus eraldab metsaomanikele 2,4 miljonit euro väärtuses metsa hooldamistoetust.

Kokku määrati toetust 1309 metsaomanikule erinevate tööde tegemiseks kokku 13 136 hektaril. Heaks kiideti taotlusi 2,4 miljoni euro väärtuses. Enim küsisid metsaomanikud toetust noore metsa hooldamiseks ning tormikahjustuste kõrvaldamiseks, teatas erametsakeskus.

Käesoleval aastal kiideti kuni 30-aastases metsas 9300 hektaril hooldusraiete tegemiseks heaks taotlusi summas 1,4 miljonit eurot. Tormikahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks oli esialgu eelarves ette nähtud 700 000 eurot, toetust taotleti aga veidi üle 1 miljoni euro. 2016. aasta juulis Lõuna-Eestit räsinud tormi põhjustatud suureulatuslike kahjustuste tõttu suurendas maaeluminister toetuse eelarvet aga 900 000 euroni.

Tormikahjustuste kõrvaldamiseks investeeriti enim Valgamaal, tormikahjustusi planeeriti kõrvaldada ka Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Tartumaal. Noore metsa hooldamist toetatakse enim Pärnu-, Põlva-, Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Ida-Viru maakonnas.

Toetusraha kättesaamiseks peab metsaomanik erametsakeskusele või läbi metsaühistu esitama maksetaotluse. Tööde tegemiseks on metsaomanikel tulenevalt taotlemise viisist aega aasta kuni 18 kuud.

Metsaomanikel on järgnevalt võimalus metsahoolduseks toetust küsida 2018. aasta juunikuus.

SA Erametsakeskus on riigi asutatud sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning erametsanduse edendamine.

Teisipäeval paika saanud Tartu uus linnavalitsus tuli märkimisväärse palgatõusuga, kirjutab Tartu Postimees.

Nii hakkab linnapea Urmas Klaas saama senise 3300 euro asemel 4500-eurost palka, abilinnapead 3135 euro asemel aga 4000 eurot. Kõigil linnavalitsuse liikmetel säilib ka 400-eurone autohüvitis. Tõusis ka volikogu fraktsioonide esimeeste tasu seniselt 200 eurolt 300-le.

«Kui hakkasime vaatama, kuidas väikesed vallad meist mühinal mööda lähevad, pani see mõtlema, et ei tohi omi alavääristada,» rääkis volikogu esimees Aadu Must ühest põhjusest, miks linnavalitsuse liikmete töötasu otsustati hüppeliselt tõsta.

Lisaks vaadati palkasid erasektoris ja riigiasutustes. Näiteks on Tartu linnapeaga sama joone peal ministeeriumide osakonnajuhatajate töötasud. Teisipäeval Tartu abilinnapeana tööle asunud senine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe teenis ministeeriumis 3800-eurost kuupalka.

Aadu Must sõnas, et palgatõusu aruteludel linnapea Urmas Klaas sõna ei võtnud. «Ta läks endale kohvi tooma,» märkis Must. «See ei ole välja kaubeldud palk, vaid proovisime ajutrustiga välja mõelda selle, mis tundub õiglane ja on õiglane.»

Ka abilinnapeadega ei peetuf  tema sõnul palgaläbirääkimisi. «Abilinnapeasid on tõenäolisest palgasummast informeeritud. Keegi ei kiljunud vaimustusest ja keegi ei trampinud jalgu ka,» rääkis Must vahetult enne teisipäevast volikogu istungit.