Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi sõnul on ameti pikaajaliseks eesmärgiks deklaratsioonidest loobumine ning nende asendamine andmepõhise infovahetusega.

"Meie visooniks on igasugused deklaratsioonid üldse ära kaotada. Tugeva e-riigina on meil vägagi lihtsasti olemas võimekus, kus me võiksime saada majandustarkvarast või kolmandatelt osapooltelt – näiteks pankadelt – infot, mille järgi on meil võimalik kokku arvutada ettevõtete maksukohustused. Saaksime ettevõtele saata e-arve ja nõusoleku korral ka raha ise arvelt ära võtta," ütles MTA peadirektor raamatupidajate päeva raames toimunud konverentsil.

"Elemendid selleks läbi masin-masin liidestuse on olemas ning meil on käimas ka mitmed erinevaid projektid, mille kaudu me selles suunas juba liigume. Tegu ei ole kohustusega, vaid võimalusega bürokraatiat vähendada," lisas ta.

Seejuures on esimeseks suuremaks projektiks "Aruandlus 3.0", mida tehakse koostöös statistikaameti ja Eesti Pangaga. "2018. aastal projekti käivitudes pole tänu masin-masin liidestuste abile enam tarvis ühtki tööjõu- ja palgamaksega seotud deklaratsiooni käsitsi esitada, vaid need andmed võetakse otse süsteemidest," rääkis Laid.

"Aruandlus 3.0" eesmärk on vähendada ettevõtjate koormust andmete esitamisel maksu- ja tolliametile, statistikaametile ja Eesti Pangale. Esimeses järjekorras vähendatakse ettevõtjate koormust palga- ja tööjõuandmete esitamisel.

Seejuures leiab MTA peadirektor Valdur Laid, et septembris jõustunud uus riigihangete seadus aitab vähendada ümbrikupalkade maksmist ehitussektoris.

"Ümbrikupalgate vastases võitluses on oluliseks uus riigihangete seadus. Nüüd on võimalus väga väikeste palkade maksjad hangetelt eemaldada. Kui me praegu vaatame ehitushankeid, siis veerand nendest on ettevõtted, kus palk on alla 70 protsendi sektori keskmisest, mis meie hinnangul viitab ümbrikupalga maksmisele," rääkis MTA peadirektor.

"Ehitusturust moodustavad ligi 60 protsenti Eesti riigi kohalikud omavalitsused ehk ikkagi riigi enda maksumoraal ja käitumine on meie jaoks väga kriitiline teema, kus me looodame olulist muutust. Ümbrikupalgaga ehitusettevõtteid süsteemselt palgates lõikame ära maksutulud, mis muidu kohalkesse omavalitsustesse jõuaksid. Lisaks nõrgestame riigi rolli hea ühiskondliku õiglustunde vundamendi rajamisel," lisas ta.

Laupäeval peeti 24. korda traditsioonilist laskevõistlust, mille sihtmärk oli Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema käekell – võistluse võitis viiendas ringis tehtud täpse tabamusega leitnant Margus Lumi pataljoni A kompaniist.

"Võistlus läks pingeliselt ega olnud kõige kergem, aga iga lasuga sain paremini teada, kuhu kõik lasud lähevad, ja viienda lasuga sain täiesti pihta," vahendas kaitseväe peastaap Lumi sõnu.

Laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadist 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas ringis. Võitja saab vastavalt traditsioonile täpse lasu eest auhinnaks uue käekella. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui toonane Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale ning otsustas ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda, et muuhulgas sellega ärgitada tegevväelasi ka oma laskeoskust parandama.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal – tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

Peaminister Jüri Ratas tõdes neljapäeval, et edaspidi peab riigil olema senisest parem võimekus pakkuda võimalust ID-kaartide sertifikaatide uuendamiseks.

"Ma tunnustan politsei- ja piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemide Ametit selle panuse eest, mis nad on viimase kahe ja poole kuu jooksu pakkunud," ütles Ratas, lisades, et PPA otsus hoida teenindussaalid avatuna ka möödunud nädalavahetusel oli kindlasti õige ja andis paljudele võimaluse ID-kaarte uuendada.

Ratase sõnul võtab valitsus kindlasti kõik need õppetunnid, mis on seoses ID-kaarti turvariskiga laekunud, oma lauale, et uue aasta alguseks oleks selge, mida saab riik parandada, et sellised kriise paremini lahendada.

Ratas lisas, et kindlasti peab riik edaspidi pakkuma senisest suuremat võimekust ID-kaartide uuendamisel.

Neljapäevaks oli ID-kaart uuendatud ligi 180 000 kasutajal.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul võib 2020. aasta riigieelarves olla vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks ning siis saaks taasalustada taotluste vastuvõtuga; Kredexile laekus 460 taotlust kogusummas 102 miljonit eurot ning praeguseks on toetuse eraldamine lõppenud.

"Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust. Ühtlasi tegeleme sellega, et hiljemalt 2020. aasta eelarves oleks vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul saab taasalustada taotluste vastuvõtuga," ütles Palo kirjalikus vastuses Eesti Korteriühistute Liidu arupärimisele.

Aastateks 2014-2020 oli kortermajade renoveerimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmis ette nähtud 102 miljonit eurot. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele peatati taotluste vastuvõtmine eelarve lõppemisel.

"Rekonstrueerimise toetamine on pikemas vaates väga oluline ja sellest tulenevalt oleme kaardistanud täiendava rahastamise leidmise võimalused tulevikus. Seda saaks teha kas mõne teise Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest finantseeritava meetme jäägist või leida täiendav rahastus riigieelarvest," ütles Palo.

Ta lisas, et arvestada tuleb vajadusega tagada programmile stabiilne rahastus. "Kui valitsus otsustaks leida rahalised vahendid väiksemamahuliste meetmete jääkidest või piltlikult öeldes näpistada väiksemaid summasid teiste programmide arvelt, teeksime karuteene teiste toetuste taotlejatele. Arvestades keskmise korterelamu rekonstrueerimiseks vajaliku toetuse mahtu oleks programmi jätkusuutlikkuse huvides vaja tagada stabiilne rahastus, vastasel juhul tekiks mõne kuu pärast sama olukord nagu praegu," ütles Palo.

"Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse, õigusraamistiku parendamisse ning uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialistidel rakendada parimaid tehnilisi lahendusi," ütles minister.

"Samuti on oluline Kredexi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel ja lastega peredel," märkis minister.

"Käesoleva eelarveperioodi vahenditest on tänaseks Kredex väljamaksnud 23 protsenti, mis tähendab, et rekonstrueerimistööd kestavad selle programmi raames veel kahel järgneval aastal ja väljamakseid teostatakse vastavalt tööde valmimisele. Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus," ütles Palo.

Palo sõnul nähtub viimase kahe aasta jooksul laekunud taotluste mahust, et on alustatud või alustatakse kokku 400 korterielamu tervikrekonstrueerimist. Seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad, kuna ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud korterielamute rekonstrueerimisele, ei ole palju.

"See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõistlik jätta vähemalt aastane paus," ütles Palo.

Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab Kredex teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Eelmine toetusperiood oli aastatel 2010-2014 ning kokku sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ja korteriühistute toetuse taotlemise aktiivsus oli alguses võrdlemisi madal.

Käesoleval aastal taotluste maht kasvas märgatavalt, septembrikuus laekus KredExile 55 taotlust, mida on sama palju kui eelmise eelarve perioodi viimasel aastal kokku. Võttes arvesse eelmise perioodi kogemust oli Kredexil keeruline prognoosida säärast taotluste esitamise aktiivsuse kasvu.