Täpsustatud andmetel on tänavu tulekahjudes hukkunud 32 inimest

Päästeamet täpsustas teiste ametkondadega tänavu tules hukkunute koguarvu ning lisas oma statistikasse kuus hukkunut, seega on käesoleva aasta esimese kümne kuu jooksul tules elu kaotanud 32 inimest.

Päästeameti pressiesindaja sõnul täpsustab päästeamet kaks korda aastas teiste ametkondadega tuleõnnetustes hukkunute arvu. Täpsustamise tulemusena lisandus 1. novembri seisuga päästeameti tules hukkunute statistikasse kuus hukkunut. Pressiesindaja selgitas, et need juhtumid ei kajastunud automaatselt päästeameti tulesurmade statistikas, kuna päästjad ei saanud sündmuskohale väljakutset või ei olnud tegemist kontrollimatu põlemise ehk tulekahjuga.

Oktoobri alguses teatas päästeamet, et aasta esimese üheksa kuuga on 20 tuleõnnetuses hukkunud 21 inimest. Kuna oktoobris hukkus tulekahjudes viis inimest ning andmete täpsustamisega lisandus päästeameti andmetesse veel kuus hukkunut, on käesoleva aasta esimese kümne kuuga seega tulekahjudes hukkunud kokku 32 inimest.

Eelmise aasta sama kümne esimese kuu jooksul kaotas õnnetuses elu 30 inimest, neist kolm oktoobris.

Septembri lõpu seisuga on tänavu tulekahjudes vigastada saanud 80 inimest, möödunud aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 69.

Päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku sõnas, et käesoleval aastal jõudis esimene päästekomando hukkunuga tulekahju sündmuskohale keskmiselt 10,5 minutiga.

Tänavu tuleõnnetustes elu kaotanutest hukkus 12 inimest suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Neist 11 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Ka möödunud aasta samal perioodil oli suitsetamine inimelu nõudnud põlengute peamine tekkepõhjus.

Elektriseadmetest - soojapuhur, valgusti, süvistatud halogeenvalgusti - alguse saanud tulekahjudes hukkus kolm 3 inimest.  Viis inimest kaotasid elu hoones, mis oli tules sedavõrd kahjustatud, et põlengu tekkepõhjust ei olnud võimalik välja selgitada. Kuus inimest hukkusid vingumürgitusse.

Enamus inimesi hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones — elamu abihoones, suvilas. Kaks vingumürgituse tõttu surnud inimest hukkusid saunas. Hukkunuga hoonetulekahjude korral oli hoone enamasti juba avastamise hetkel lausleekides või juba praktiliselt hävinenud. 12 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 3 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. 5 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

Uku sõnul on tänavu tulekahjudest hukkunutest 72 protsenti vanadus- või invaliidsuspensionärid ning esialgsetel andmetel olid 14 ehk 44 protsenti inimest hukkumise hetkel alkoholijoobes.