Eelmisel aastal loodud sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond aitas esimesel tööaastal kaasa 566 väärkoheldud lapse keeruka juhtumi lahendamisele.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva selgitusest riigikogu õiguskomisjonile selgub, et lastekaitseosakond pakkus esimesel tööaastal rohkem kui 4174 korral tuge nii kohalikele omavalitsustele kui ka lastega töötavatele organisatsioonidele.

Riigikogu õiguskomisjon pöördus sotsiaalministeeriumi poole küsimusega, millised on alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudevastase võitluse ja lastekaitsevaldkonna arenguperspektiivid.

Iva selgituse kohaselt arendab ministeerium välja teenuseid, mille sihtgrupp on nii väärkohtlejad kui ka ohvrid. Täiskasvanud, kes väärkohtlevad nii alaealisi kui ka täiskasvanuid, saavad enam abi Viljandi Haiglalt, mis on alustanud vastava pädevuskeskuse väljaarendamist. Lisaks saab abi ka teistelt professionaalset psühhiaatrilist abi pakkujatelt.

Alaealised, kes väärkohtlesid teisi lapsi seksuaalselt, saavad abi regionaalsetest laste vaimse tervise keskustest. Samuti ostutavad ohvriabisüsteemi kaudu teenust psühholoogid ja terapeudid.

Lisaks on Tallinnas ja Harjumaal käivitatud väärkoheldud laste toetamiseks mõeldud multidistsiplinaarsed lastemajad, kus kõik lapsega tehtavad menetlustoimingud viiakse läbi ühe katuse all. Lastemaja vähendab lapse taasohvristamist ja suurendab spetsialistide efektiivsust nii menetluse käigus kui ka hilisemalt.

Alates järgmisest aastast on riigieelarves ette nähtud vahendid teenuse laiendamiseks üle Eesti, et kõigi väärkoheldud laste läbivaatus, esmane ülekuulamine ja tugiteenuste pakkumine toimuks süsteemselt ja ühes kohas. Sarnase mudeli rakendamist alustati Norra finantsmehhanismide toel Tallinnas ja Tartus ka täiskasvanud seksuaalvägivalla ohvritele.

Sotsiaalkindlustusamet on seadnud eesmärgiks, et 2021. aastast osutatakse seda kompleksteenust, kus ohvrilt kogutakse vajalikud tõendid justiitssüsteemi jaoks, pakutakse tervishoiuteenuseid ja suunatakse edasi nõustamisteenustele, kokku neljas Eesti piirkonnas.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kärpis käesoleva aasta laste riiklikuks hoolekandeks maavalitsustele eraldatavaid summasid kokku ligi 174 000 euro võrra.

Minister andis kolmapäeval välja uue käskkirja, arvestades maavalitsuste oktoobris esitatud taotlusi ja hinnanguid asenduskoduteenusel viibivate laste arvu muutusele teisel poolaastal. Käskkirjaga väheneb maavalitsustele eraldatav summa kokku 173 939 eurot ehk ligi 10,7 miljoni euroni. Ida-Virumaal näiteks on vähenenud vajadus asenduskoduteenusel olevate laste hoolekandeks 80 000 euro võrra.

Käskkirjast selgub, et teisel poolaastal on rahavajadus suurenenud ainult Tallinnas ja viies maakonnas – Harju-, Lääne-, Lääne-Viru-, Tartu- ning Võrumaal. Tartu maakonnal on asenduskoduteenusel viibivate laste hoolekandeks vajaminev summa kasvanud kõige enam ehk 60 000 euro võrra.

Kokku eraldab riik eelarvest laste hoolekandeks maakondadele aasta lõpuni 10,7 miljonit eurot.

Vabaerakonna Kagu-Eesti piirkond pidas pühapäeval Võrus oma üldkogu ja valis juhiks Ülar Vana, kes kuulus ka eelmisse piirkonnajuhatusse.

"Peame väärtustama erakonnaliikmeks olemist," ütles pressiteate vahendusel Vana, kelle sõnul on Vabaerakonna jaoks olulisim järgmisteks parlamendivalimisteks valmistumine. "Ma tunnen, et meie mõtteviisiga inimesi on siinkandis palju ja nüüd on vaja teha tööd selle nimel, et mõttekaaslased liitusid meie erakonnaga."

Lisaks ühehäälselt piirkonnajuhiks kinnitatud Vanale valiti juhatusse Kati Kongo ja Kristi Varul Põlvamaalt, Tanel Valk Valgamaalt ja Urmas Ott Võrumaalt.

Üldkoosolekul tehti kokkuvõtteid kohalike valimiste tulemustest. Valimisvõitluses osalesid vabaerakondlased ka Kagu-Eesti omavalitsustes just valimisliitude koosseisudes. Räägiti järgmisest aastast ja 2019. aastal toimuvatest riigikogu valimistest.

Üldkogu järel toimus Vabaerakonna esimehe Artur Talviku eestvedamisel kohtumisõhtu piirkonna liikmete ja kohalike inimestega. Vabaerakonna avalik üritustesari "100 särtsu Eesti ellujäämiseks" pakkus kuulajaskonnale Vabaerakonna mõtteid ja nägemusi tuleviku Eestist. Üritusel vastas kohaolijate küsimustele ka Mõnistest pärit riigikogu liige Monika Haukanõmm, kellelt päriti aru eeskätt sotsiaal- ja tervishoiuteemadel.

Vabaerakonna Kagu-Eesti piirkonda kuulub 64 liiget Valgamaalt, Võrumaalt ja Põlvamaalt.

Päästeamet täpsustas teiste ametkondadega tänavu tules hukkunute koguarvu ning lisas oma statistikasse kuus hukkunut, seega on käesoleva aasta esimese kümne kuu jooksul tules elu kaotanud 32 inimest.

Päästeameti pressiesindaja sõnul täpsustab päästeamet kaks korda aastas teiste ametkondadega tuleõnnetustes hukkunute arvu. Täpsustamise tulemusena lisandus 1. novembri seisuga päästeameti tules hukkunute statistikasse kuus hukkunut. Pressiesindaja selgitas, et need juhtumid ei kajastunud automaatselt päästeameti tulesurmade statistikas, kuna päästjad ei saanud sündmuskohale väljakutset või ei olnud tegemist kontrollimatu põlemise ehk tulekahjuga.

Oktoobri alguses teatas päästeamet, et aasta esimese üheksa kuuga on 20 tuleõnnetuses hukkunud 21 inimest. Kuna oktoobris hukkus tulekahjudes viis inimest ning andmete täpsustamisega lisandus päästeameti andmetesse veel kuus hukkunut, on käesoleva aasta esimese kümne kuuga seega tulekahjudes hukkunud kokku 32 inimest.

Eelmise aasta sama kümne esimese kuu jooksul kaotas õnnetuses elu 30 inimest, neist kolm oktoobris.

Septembri lõpu seisuga on tänavu tulekahjudes vigastada saanud 80 inimest, möödunud aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 69.

Päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku sõnas, et käesoleval aastal jõudis esimene päästekomando hukkunuga tulekahju sündmuskohale keskmiselt 10,5 minutiga.

Tänavu tuleõnnetustes elu kaotanutest hukkus 12 inimest suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Neist 11 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Ka möödunud aasta samal perioodil oli suitsetamine inimelu nõudnud põlengute peamine tekkepõhjus.

Elektriseadmetest - soojapuhur, valgusti, süvistatud halogeenvalgusti - alguse saanud tulekahjudes hukkus kolm 3 inimest.  Viis inimest kaotasid elu hoones, mis oli tules sedavõrd kahjustatud, et põlengu tekkepõhjust ei olnud võimalik välja selgitada. Kuus inimest hukkusid vingumürgitusse.

Enamus inimesi hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones — elamu abihoones, suvilas. Kaks vingumürgituse tõttu surnud inimest hukkusid saunas. Hukkunuga hoonetulekahjude korral oli hoone enamasti juba avastamise hetkel lausleekides või juba praktiliselt hävinenud. 12 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 3 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. 5 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

Uku sõnul on tänavu tulekahjudest hukkunutest 72 protsenti vanadus- või invaliidsuspensionärid ning esialgsetel andmetel olid 14 ehk 44 protsenti inimest hukkumise hetkel alkoholijoobes.