Riighange naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks järgmisel aastal kümnes maakonnas kestab veel 6. novembrini, jagamist ootab 465 000 eurot.

Käimasoleva hankega otsitakse teenusepakkujaid kümnesse piirkonda ning raha oodatakse taotlema kõiki ühinguid ja organisatsioone, ka kohalikke omavalitsusi, kes soovivad järgmisel aastal naistevastase vägivalla ohvreid tugikeskuste kaudu abistada, teatas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht teisipäeval BNS-ile.

Hange on jaotatud osadeks maakondade kaupa. Iga pakkuja võib esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. Paika on pandud ka eeldatavad maksumused, kuid teenusepakkujatel on võimalik teha pakkumus vastavalt oma prognoositud kuludele.

Hankega otsitakse teenusepakkujaid Jõgevamaale, Järvamaale, Läänemaale-Hiiumaale, Lääne-Virumaale, Põlvamaale, Raplamaale, Saaremaale, Valgamaale, Viljandimaale ja Võrumaale. Teistes piirkondades, Harju-, Tartu-, Ida-Viru- ja Pärnumaal, on tegutsevad tugikeskused olemas ja nemad soovisid jätkata teenuse pakkumist olemasolevate lepingute alusel.

Naiste tugikeskuse teenuse osutamise kogueelarve 2018. aastal on 770 000 eurot, millest hankesse suunatakse 465 000 eurot. Ülejäänud osaga eelarvest rahastatakse olemasolevaid lepinguid.

Riigihanke viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus ning pakkumiste esitamise tähtaeg on 6. november. Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast.

„Esimene lumi näitas, et koos hooldepartneritega liigume kindlalt talvele vastu,“ sõnas täna toimunud pressikonverentsil Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.

Teedele kehtestatud seisunditasemete hoidmiseks kulub aastas ca 15 miljonit eurot. Eestis on riigiteid 16 594 km, neist kõrgema seisunditasemega on 2223 km, keskmise seisunditasemega 3812 km ja madala seisunditasemega teid 10 559 km. Suurema liiklusega teel on nõutav kõrgem seisunditase ning seal toimub hooldetööde tegemine sagedamini ja põhjalikumalt. Väiksema liiklusega teel tehakse hooldetöid harvem ja väiksemas mahus.

Riigimaanteede hooldel tegutseb 9 ettevõtet 18 piirkonnas. Alates homsest, 1. novembrist toimub uute hooldelepingute kohaselt hooldus viies piirkonnas – Võru-, Tartu-, Pärnu-, Lääne-Viru- ja Saaremaal. Võru-, Lääne- Viru- ja Saaremaal on teehooldajaks jätkuvalt Eesti Teed AS, Tartu maakonnas alustab hooldega Sakala Teed OÜ ning Pärnumaal Sakala Teed OÜ koostöös Lääne Teed OÜ-ga. „Tegemist on teehoolduses kogenud ettevõtetega, seega muudatused hooldepartnerite osas ei tekita liiklejatele probleeme,“ kinnitas Mõttus.

Samas rõhutas Mõttus, et väga oluline roll ohutul liiklemisel on liiklejatel endil, kes peavad arvestama talviste teeoludega ning kindlasti valima sihtkohta jõudmiseks aega.

Neljas piirkonnas talihoolet tegev TREV-2 Grupi valdkonna juht Meelis Seppam kinnitas, et esimene kloriidide puistamine tehti juba 20. oktoobril kui tekkis libeduseoht. Liiklejate jaoks positiivsena tõi ta välja latiga puisturi kasutuselevõtu, mis võimaldab libedusetõrjet teha suurema kiirusega, kuni 80 km/h, ning muudab seega liikluse teedel sujuvamaks kõigi jaoks. Samas märkis temagi, et iga liikleja saab ise palju ohutuse tagamiseks ära teha. „Valida tuleb õige sõidukiirus ning alati ei tasu ka puisturist mööda sõita, kuna ees on ju hooldamata tee,“ sõnas ta.

Väga olulist rolli talihoolduses mängivad ilmaprognooside kasutamine ning olemasolev teeilmajaamade infosüsteem teeilmajaamade ja teekaameratega, mida iga liikleja saab ka ise jälgida veebilehel http://tarktee.ee

Alates kolmaspäevast hoiavad politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindused oma uksed erandkorras kauem lahti - lisatud töötunni ajal aitavad teeninduste töötajad sertifikaate ja PIN-koode uuendada, mobiil-ID-d aktiveerida ja väljastavad dokumente.

„Kõige mugavam on oma ID-kaardi sertifikaati uuendada kodust lahkumata, kuid kui see ei õnnestu, aitavad PPA teeninduste töötajad,“ ütles PPA identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik. „Teenindused on valmis ka koormuse tõusuks, kuid külastajad peaksid arvestama, et järjekorrad meie teenindustes pikenevad kindlasti.“

Ratnik lisas, et vajadusel on PPA valmis avama teenindussaalid ka nädalavahetustel, kuid seda vajadust hinnatakse jooksvalt.

Klientidel, kel on soovi taotleda uut ID-kaarti, soovitab Margit Ratnik teeninduste külastamise asemel teha seda e-taotluskeskkonnas. „Mugavalt ja kiirelt saab taotlust esitada korduvkaardi saamiseks täisealisele Eesti kodanikule ning esmakordse kaardi saamiseks alaealisele lapsele. Sel juhul peab teenindusse pöörduma vaid kaardi kättesaamiseks,“ selgitas ta.

Sertifikaatide uuendamiseks ei ole võimalik aega ette broneerida. Teeninduse külastamiseks ID-sertifikaatide uuendamisega mitteseotud toimingute jaoks, nt dokumentide taotlemine ja kättesaamine, kodakondsuse taotluse esitamine, võib endale sobiliku aja aegsasti ette broneerida PPA lehel. Alates juulist saadab PPA meeldetuletusi  kõikide dokumendiliikide kehtivusaja lõppemisest, mis aitab teeninduse külastust paremini ette planeerida. Meeldetuletus saadetakse dokumendi kasutaja eesti.ee elektronpostiaadressile ja et teavitus kindlasti adressaadini jõuaks, peaks eesti.ee e-maili aadress olema suunatud postkasti, mida reaalselt kasutatakse.

Tammsaare, Pinna, Tartu ja Pärnu saalid on avatud esmaspäevast reedeni kell 9-18, Jõhvi, Narva, Rakvere, Jõgeva, Põlva, Võru, Viljandi ja Valga teenindused esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel kell 9-17 ning neljapäeval kell 9-18, Rapla, Paide, Haapsalu ja Kuressaare saalis esmaspäevast reedeni ell 9-17 ning Kärdla teenindus esmaspäevast neljapäevani kell 9-17.

Kas ID-kaardi sertifikaadid vajavad uuendamist, saab kontrollida lehel https://www.politsei.ee/id-kaardi-kontroll/ . Id-kaardi uuendamisega seotud tehniliste küsimuste korral tuleks pöörduda ID-kaardi infoliinile 1777. Muud infot, sealhulgas ka teeninduste lahtiolekuaja kohta, saab PPA infotelefonilt 612 3000, mis töötab iga päev kell 8–19.

Eesti kõik notaribürood ootavad kolmapäeval kell 14-17 oma maakonna inimesi külla.

Tänavu keskendutakse avatud uste päeval kinnisvaratehingutele, aga oodatud on ka huvilised, kel on küsimusi pärimise, abieluvarasuhete, ettevõtluse või teiste notaritööd puudutavate valdkondade kohta.

"Kinnisvara valdkond on praegu kuum, tehingute arv kasvab ning ka notarid peavad omalt poolt tagama, et selles olukorras selgeid ja läbimõeldud otsuseid tehtaks," selgitas Notarite Koja esimees Tarvo Puri. "Huvilised on oodatud küsima, mida kinnisvara ostes või müües peaks teadma, samuti arutama alles paberil või kasutusloata kinnisvara ostmise, järelmaksu, hüpoteegi olemuse ja varjatud puudustega seotud küsimusi. Meie eesmärgiks on, et keegi oma valikuid hiljem ei kahetseks," lisas Puri.

Notaribüroode uksed on avatud kõigis Eesti maakonnakeskustes, aga ka mitmes teises linnas, näiteks Räpinas, Elvas, Keilas, Narvas ja Sillamäel. "Loomulikult on bürood avatud ka teistel päevadel ja tehinguga seotud nõuanne on alati tasuta, kuid sellel päeval ootame ka neid inimesi, kes alles kaaluvad tehingu tegemist või soovivad nõu erinevate alternatiivide vahel valimisel," lisas Puri.

Eestis tegutsevad 91 notarit tegid mullu kokku 295 155 toimingut ja teenuseosutamist, neist kõige sagedamini viidi läbi kinnisvaraga seotud tehinguid.