Politsei- ja piirivalveamet kontrollib teisipäeval turvavarustuse kasutamist kaugliinibussides.

Aktsiooni eesmärk on tuletada novembrikuise turvavöö kampaania raames meelde, et turvalise bussisõidu jaoks on lisaks kvaliteetsele bussile ja oskuslikule bussijuhile oluline igal reisijal bussis alati oma turvavöö kinnitada.

Kampaaniat bussis turvavöö kinnitamiseks viivad novembris läbi politsei- ja piirivalveamet, maanteeamet, Lux Express, Simple Express ning Tallinna bussijaam.

Kampaania juhib tähelepanu, et lisaks professionaalsele bussijuhile, tehniliselt korras bussile, liiklusseaduse ja teeolude järgimisele, tagab reisija turvalisuse tema enda käitumine. Kampaania raames selgitatakse laiemalt turvavöö kasutamise olulisust bussis, viiakse bussides läbi turvavöö kasutamise kontrollreide ning pakutakse reisijatele võimalust testida turvavöö kasutamise mõju õnnetusjuhtumi korral.

Erametsakeskuse puiduturu hinnastatistika ülevaate koostaja Heiki Hepneri hinnangul võivad küttepuude hinnad sel talvel ületada 25 eurot tihumeetri eest.

"Lähikuudeks võib küttepuude turul prognoosida mõõdukat hinnakasvu. Riigimetsas võiks vahelaohind jõuda 20,5 euroni tihumeetri eest ning erametsa hinnastatistika järgi hind tarbija juures vähemalt 25 euroni tihumeetri eest," ütles Hepner BNS-ile

Erametsakeskuse kolmanda kvartali puiduturu ülevaatest selgus, et septembris maksis tihumeeter küttepuitu keskmiselt 24,19 eurot, mis tähendas hinnakasvu eelmise kvartaliga võrreldes 9 protsenti ning mullusega võrreldes 12,5 protsenti. Viimati maksis küttepuit rohkem 2014. aasta novembris.

Vaatamata sellele, et küttepuiduturul on hinnatõus jätkunud terve tänavuse aasta jooksul, pole Hepneri hinnangul küttepuidu hind sugugi kõrge vaid pigem rahuldava ja hea piiri peal. "Vahepeal oli küttepuidu hind lihtsalt ebaloomulikult madal. Küttepuidu iseloomuga puitu on meie metsas palju, seega kui metsaomanikel tekkib piisav huvi, tuleb küttepuit turule ning hind ei kasva. Praegu on minu meelest jõutud tasemele, kus see huvi võiks juba metsaomanikul suurem olla," märkis ta.

Seejuures jagab Hepner küttepuidu tarbijad kolme gruppi. "Esiteks need, kes kasutavad halge. See, kui praegu raie intensiivistub, mõjutab alles järgmist kütteperioodi, sest praegu raiutav puit on toores ning ahjupanekuks ei sobi. Kerget kuivamist vajab isegi metsakuiv kuusk. Kui nüüd tuleb külm talv, siis kindlasti halgude hinnad kasvavad ja see mõjutab ka toormehinda," rääkis ta.

"Teiseks grupiks on meie kombijaamad ja katlamajad. Enamus neist on oma lepingud ära teinud, hinnad fikseerinud ning seega ei peaks nadi hinda mõjutama. Praegune hinnatase umbkaudu 24-25 eurot tihumeetri kohta neile võiks tagada piisava toorme mahu," ütles Hepner.

"Kolmas grupp on ekspordile orienteeritud tarbijad. Nii küttepuitu ümarmaterjalina kui puistena eksportijad, graanuli tootjad, puitlaastplaatide tootjad. Kogu see grupp sõltub tugevalt globaalsest puiduturust ja siin võib nõudluse kasv tuua kõige suurema tõuke potentsiaalseks hinnakasvuks. Kuna graanuliturg on kasvamas ning küttepuidu kui CO2 vaba biokütuse nõudlus on Euroopas kasvamas, siis surve hinnakasvule on olemas," lisas Hepner.

Samas leiab Hepner, et globaalse küttepuiduturul küttepuidu hind võib lähitulevikus siiski langeda. "Euroopas on oktoobris olnud mitu tormi, mis metsa murdnud ja tormimurrust tuleb alati biokütuste turule puitu rohkem kui tavalisest raiest. Torm Xavier murdis esialgsetel andmetel Poolas pool miljonit tihumeetrit, Kirde-Saksamaal 1 miljoni tihumeetri ning Ophelia kahjud Iirimaal on veel kokku lugemisel. See kõik teistpidi surub globaalse küttepuiduturul küttepuidu hinda alla," rääkis ta.

Lõuna-Eesti väikepoodnikud avaldavad avalikus pöördumises muret riiklikult kehtestatud ja veel plaanitavate regulatsioonide pärast, mis seavad tõsiselt ohtu piirkonna väikepoodide tuleviku ja kutsuvad Lõuna-Eestist valitud riigikogu saadikuid üles tõstatama pealinnas väikekaupluste probleeme.

"Kutsume Riigikogu liikmeid üles vaatama üle tänase aktsiisipoliitika ja loobuma tubakaseaduses plaanitavast nõudest, millega kehtestatakse tubakatoodete väljapanekupiirang," teatasid kaheksa väikekaupluse omanikud esmaspäeval BNS-ile saadetud avalikus pöördumises.

"Poodnikena toetame igati tervislike eluviiside propageerimist, kuid kahtleme, kas riigi poolt võetud väikepoodnike survestav sotsiaalpoliitika suund on õige ja jätkusuutlik. On äärmiselt lühinägelik arvamus, et regulatsioonid mõjutavad vaid alkohoolikute ja suitsetajate elu. Sageli kannatavad piirangutest tulenevastest ahelreaktsioonidest hoopis tavalised maainimesed, kelle jaoks väike külapood on sageli lähipiirkonnas ainus koht, kust hankida igapäevast toidukaupa ja suhelda kogukonnaga," seisab pöördumises.

Väikepoodnike hinnangul soosib riigi poliitika suuri linnades asuvaid jaekette, kes suudavad suure mahu tõttu osta kaupa sisse odavamalt ja kellele piiriäärsete poodide kadumine meeldib. "Tõsiasi on aga see, et kui maal pannakse pood kinni, siis tuleb sõita linna - kui selleks juhtumisi inimesel võimalus on - mis võib toidukorvi kõrge kütusehinna tõttu veelgi kallimaks teha. Rääkimata sellest, et toidu sisendhinnad tõusevad energia ja importtoodete kallinemise tõttu kiires tempos niigi," kirjutavad Lõuna-Eesti poodnikud.

"Maapoed on sunnitud hindasid tõstma lihtsal põhjusel - riik on teinud kõik selleks, et käibed väheneksid ja sala- ning piirikaubandus lokkaks. See pole isegi enam avalik saladus, et Lõuna-Eestis saab iga teise kuuri alt osta massiliselt salaalkoholi ja -tubakat – ja kui ostetakse, siis suurtes kogustes, mitte paari ühiku kaupa. Meenub aastatetagune tragöödia, kus ühes salakauba all vaevlevas piirkonnas otsustasid paar pätti teha äri, mis sai paljudele saatuslikuks - piir on imeõhuke ja salaturu ohtu peab tõsiselt riiklikul tasemel teadvustama," seisab pöördumises.

Poodnike sõnul kerkib küsimus, kas seatavad piirangud ikka täidavad oma eesmärki. "Võime rääkida näiteks alkoholi tarbimise vähenemisest, milles võib sügavalt kahelda, kuna soomlased ostavad Eestist vähem ja eestlased rohkem Lätist, suurenenud on ka salaturg - nii see kogutarbimine inimese kohta vähenebki. Palju on kritiseeritud suhkrumaksu, mille mõju päevasele kaloraažile on kaduvväike ja seetõttu mõju tervisele sisuliselt olematu. Samuti on suurenenud tubaka ostmine Lätist, mis on piirikaubanduse suurenemise selge tulem."

Riigikogus menetletakse tubakaseadust, mille üheks tulemuseks on tubakatoodete väljapanekupiirangu kehtestamine. "Paljude poodnike jaoks on tegemist suure investeeringuga, et poodi ümber ehitada elik järjekordne ettevõtlust pärssiv tegevus, mille Riigikogu ette võtnud. Selgusetu on jätkuvalt olukord ka paljuräägitud suhkrumaksuga, mis teeb kallimaks nii karastusjoogid kui ka piimatooted. Ning muidugi alkoholiaktsiisi järsk tõus, mis on tekitanud piiripoodidesse pikad sabad. Piiril ei osteta muide vaid alkoholi, vaid ka tubakat ja söögipoolist," kirjutavad poodnikud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikul Ivari Padaril oli esmaspäeval viimane tööpäev riigikogus ning alates teisipäevast on Padar Euroopa Parlamendi (EP) liige, kuhu ta asub Marju Lauristini asemel.

"Täna olen veel riigikogus ja osalen hääletustel ning homme hommikul läheb lennuk," ütles Padar esmaspäeval BNS-ile.

Padari sõnul on ta EP-le vajaliku avalduse ära teinud ja ülemineku peab nüüd kinnitama ka Vabariigi Valimiskomisjon. "Homne päev on üleminekupäev, homse päeva jooksul saab minut Euroopa Parlamendi liige," ütles Padar.

Vabariigi valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg ütles esmaspäeval BNS-ile, et valimiskomisjon võttis vastu otsuse Padari asumisest EP liikmeks.

Padar läheb Euroopa Parlamenti Marju Lauristini asemel, kes otsustas naasta Tartusse, kus ta valiti kohalikel valimistel linnavolikogu liikmeks.

2014. aasta EP valimistel said sotsiaaldemokraadid Eestis ühe mandaadi, Lauristin kogus 26 868 häält, Padar teisena 4984 häält.

Padar ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et kavatseb oma tegevuses Europarlamendis keskenduda Euroopa Liidu uue eelarve kujundamisele ning selle raames eelkõige põllumajanduspoliitikale.

Padari asemel peaks riigikoku tulema Rein Randver.