Koda: põllukultuuride pinnast jäi ilma tõttu koristamata 15 protsenti

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu koostöös tehtud uuringust selgub, et tänavu jäi Eestis umbes 15 protsenti põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata.

Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus, selgub uuringust.

"Kui Eesti keskmisena jäi tänavu koristamata kuuendik põllukultuuride pinnast, siis maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal, kus koristamata jäi 18 kuni 19 protsenti koristuspinnast, Rapla- ja Järvamaal 17 protsenti ning Harju-, Võru- ja Pärnumaal 16 protsenti. Oluliselt parem pole olukord ka teistes maakondades," teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul jäi küsimustikule vastanud ettevõtete andmetele tuginedes tänavu kõige rohkem ehk 69 protsenti kasvupinnast tänavu koristamata põlduba. Hernest jäi põllule 55 protsenti, avamaa köögivilja 27 protsenti, kartulit 21 protsenti. Suvinisu saagist jäi koristamata 14 protsenti, kaera 13 protsenti, rukist 6 ja rapsi 5 protsenti kasvupinnast.

Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk konkreetse ettevõtte maadel, mida tõi välja 76 protsenti vastanutest. Olulisemate põhjustena nimetasid 7 protsenti ka ebapiisavat kuivativõimsust, 6 protsenti mainisid ebapiisavat koristusvõimsust põllul ja 5 protsenti kevadkülvide hilinemist. Vastajad märkisid siiski, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.

Rohkem kui veerandil vastanud ettevõtetest jäi tänavu koristamata üle 30 protsenti põllukultuuride pinnast, 10 kuni 30 protsenti põllukultuuride pinnast jäi koristamata 64 protsendil vastanud ettevõtetest. See näitab, et taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks.

Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle 83 protsendi vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju umbes 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib põllumajanduskoja hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda umbes 60-70 miljoni euroni.

Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata umbes 83 600 hektarit talivilja, millest tegelikult külvati ligi 53 400 hektarit ehk 64 protsenti planeeritust. Seejuures sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla.

Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal väga keerulisse olukorda. Samuti ei ole saanud ilmade tõttu teha sel sügisel ka külvatud taliviljadel umbrohutõrjeid ning ka see hakkab pärssima järgmise aasta kvaliteeti ja töid. Taliviljade väiksem kasvupind muudab järgmise aasta koristusperioodi palju pingelisemaks ning koristus kuhjub tavapärasest lühemale perioodile.

Tootjate jaoks on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

"Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud maaeluministeeriumile, kellelt Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus," ütles Sõrmus.

Küsitluse viis läbi Eesti põllumajandus-kaubanduskoda koostöös talupidajate keskliiduga. Küsitlusele vastas 686 ettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure umbes 238 000 hektaril, millest umbes 36 000 hektarit jäi koristamata.