Võrumaal Vastseliina vallas hukkus kolmapäeva õhtul tulekahjus mees-

Kell 22.55 teatati häirekeskusele, et Vastseliina vallas Külaoru külas põleb kahekorruseline puidust elumaja. Tulekahju avastas naabertalu elanik ja leegid ulatusid juba teatamise ajal maja katusest välja, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Kustutustööde käigus leidsid päästjad ruumidest hukkunud mehe. Päästjad lõpetasid töö kella 2.14 ajal. Maja hävis tulekahjus. Põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

Eestis on seni rinnavähi varase avastamise uuringule kutsutud naised vanuses 50-62, kuid vähi ennetamise parandamiseks on alates järgmisest aastast sõeluuringule kutsutud 50-69-aastased naised.

Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil kurnavat ja kulukat ravi ning haigusesse suremust. Eestis arendab rinnavähi varast avastamist haigekassa poolt kokku kutsutud tervishoiuekspertidest koosnev töörühm, kelle toel kaasajastati käesoleva aasta jooksul Euroopa Liidu tõenduspõhiste soovituste järgi uuringu põhimõtteid. 

Olulise uuendusena kutsutakse edaspidi sõeluuringule naisi senisest laiemas vanusevahemikus. Alates 2018. aastast kutsutakse sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised vastavate sünniaastatega 1949 ja 1950.  Kokku kuulub 2018 aastal  rinnavähi sõeluuringusse üheksa  gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud naised.

60-ndates aastates naiste jaoks on uuringus osalemine äärmiselt oluline, kuna haigestumise risk on selles vanuserühmas kõrge. Kõiki naisi selles vanusevahemikus igal aastal ei kutsuta, aasta jooksul kutsutakse konkreetsete sünniaastatega naised.

Vähk areneb organismis pika aja jooksul ja ei anna esimestes staadiumites tihti endast kuidagi väliselt märku. Rinnavähki on uuringuga võimalik avastada enne, kui kasvaja on endast märku andnud ja organismis levima hakanud. Sõeluuringul osalemine tähendab, et naisele tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. See on lühike ja enamjaolt valutu protseduur. 

Rinnavähi varajane avastamine on ülioluline, kuna võimaldab alustada ravi õigeaegselt. Varakult avastatud rinnavähk on paremini ravitav.

Enamasti pöördutakse arsti juurde rinnavähi kahtlusega siis, kui on tekkinud mingid kaebused või sümptomid, näiteks rinnas avastatakse niiöela tükk. Lisaks sellele tasub olla tähelepanelik ka teiste ohumärkide suhtes, nagu muutunud rinnakuju, laikude teke või kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Selliste märkide puhul tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijad, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Turu-uuringute AS läbi viidud pärimisteemalisest uuringust.

12 protsenti elanikest ei olnud teadlikud, kes täpselt pärib nende varad ja kohustused, kui nad surevad, ning 20 protsenti polnud sellele mõelnud, teatas rahaasjade teabekeskus kolmapäeval BNS-ile. Teadlikumad olid oma pärijatest üle 65-aastased elanikud ning naised. Kõige vähem olid oma pärijatele mõelnud üksi elavad inimesed. Ligi 20 protsenti elanikkonnast ei teadnud, et lisaks varale päritakse ka laene ja muid finantskohustusi.

"Tänapäeva majanduselu eripäraks on inimeste suur laenukoormus," ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. "Eesti elanike finantskohustuste jääk oli eelmise aasta lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot. Varasemad uuringud on näidanud, et finantskohustusi on peredel rohkem kui sääste ning sissetulekutooja kaotus võib asetada pere väga raskesse olukorda. Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, tuleb eelkõige teha selgeks, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama."

Finantskohustustega inimestel soovitab rahaasjade teabekeskus mõelda elu- või laenukindlustuse tegemisele. Haigestumise või surma korral aitab see leevendada teiste pereliikmete õlule jäävaid kohustusi.

Seadusega ettenähtud pärijate ringi või vara jaotust pärijate vahel saab testamendiga soovi korral ise muuta. Hetkel kasutab seda võimalust vaid viiendik kogu elanikkonnast. Kõige rohkem on testamente tehtud üle 75-aastaste inimeste seas ning kõige vähem 25-49-aastaste seas. Leibkondadest on kõige vähem testamente teinud alla 18-aastaste lastega pered.

"Eelmise aasta statistika kohaselt suri Eestis 3153 inimest vanuses 25-64, enamus surmadest oli põhjustatud haigustest. See tähendab seda, et pärimisega seotud asjade selgekstegemine on asjakohane igas vanuses ja mõistlik on seda teha enne riskide ilmnemist elule ja tervisele," ütles Voomets.

Pärimise ja testamendiga seotud küsimustes saab küsida nõu notarite käest. Finantsvarade ja -kohustuste pärimise osas nõustavad oma kliente pangad.

Selle aasta septembris ja oktoobris tehtud uuringu käigus küsitleti 836 elanikku vanuses üle 30 aasta.

Eesti suurimale äriideede konkursile Ajujaht esitati sel korral kokku 341 ideed, mis on 32 võrra rohkem kui möödunud aastal.

Viimati esitati Ajujahile nii palju ideid kaheksa aastat tagasi. Tallinlased esitasid tänavu 65 protsenti rohkem ideid kui mullu. Enamik ideedest tuli Tallinnast ja Harjumaalt, vastavalt 175 ja 54 ideed. Tartumaalt esitati 54, Pärnumaalt 16, Lääne-Virumaalt kaheksa, Viljandimaalt kuus, Võrumaalt kuus, Ida-Virumaalt viis, Jõgevamaalt neli, Valgamaalt neli, Põlvamaalt kolm Läänemaalt kaks ning Saaremaalt samuti kaks ideed. Järvamaalt laekus üks ja Raplamaalt samut üks idee. 

Kõikidest ideedest pärineb 99 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 48 tööstuse ja disaini, 23 turismi- ja teenusmajanduse, 34 sotsiaalse ettevõtluse, 22 tervise ja biomeditsiini, 17 loomemajanduse ning 30 energeetika ja keskkonna valdkonnast. 68 ideed liigitati muu kategooria alla. 

Ajujahi ellukutsuja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul näitab esitatud ideede arvu suurenemine inimeste kasvavat huvi ettevõtluse vastu. „Ajujahil on Eesti ettevõtlussektoris täita kindel roll, mis on aastatega üha olulisemaks muutunud. Loodame ka sel hooajal näha põnevaid või lausa maailma muutvaid ideid ning toetada nende arengut nii konkursi ajal kui pärast konkursi lõppu,” ütles Ivask.

SEB Grupi innovatsioonijuht Mart Maasik rääkis, et Ajujahi panuse olulisus seisneb just selle eri vormide toetamises. „SEB on kahel eelneval aastal andnud välja eriauhinda ideele, mis lahendab ühiskondlikke ja sotsiaalseid probleeme. Ajujahil neist ideedest puudust ei tule ja meeldiv on näha, et ideid sotsiaalseteks ettevõteteks esitatakse üle Eesti paljudest erinevatest piirkondadest,” ütles Maasik. 

Elisa Eesti tegevjuhi Sami Seppäneni sõnul oli eelmise aasta kogemus Ajujahi suurtoetajana positiivne ja sisukaid koostööprojekte loodetakse ka tänavu. „Elisa jaoks on oluline panustada innovaatiliste lahenduste loomisesse, mis kasutajatele ka päriselt korda lähevad. Koos Ajujahiga otsime muuhulgas lahendusi, mis kasutaks ära peatselt loodava 5G võrgu võimalusi ja potentsiaali. Ideid koguneb kindlasti ka sel aastal lennukaid, ent eriliselt soovime aidata tiime, kel on ka ambitsiooni ja oskuseid mõte mentori abiga ellu viia. Eelmisel aastal tõime Elisasse enda lahendust proovile panema isikutuvastussüsteemi loova MARKUS-e ja usume, et seesuguseid sisukaid koostööprojekte sünnib ka tänavu,” rääkis Seppänen. 

Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti Elering, Levira, Tehnopol, advokaadibüroo Triniti, Ülemiste City, Harku vald, Hiiu vald, Pärnu linn, Saue vald, Tallinna linn, Tartu linn, Viimsi vald ja Võrumaa omavalitsuste liit. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.