Teisipäevaks uuendatud 232 000 ID-kaardist on ligi 200 osutunud pärast uuendamist kasutuskõlbmatuks ning on tulnud seetõttu välja vahetada.

"Kaartide uuendamise käigus on välja tulnud üksikud juhud, kus kaarti ei saa kasutada või on lukustunud. Ligi 200 sellist kaarti on välja tulnud, mis on olnud vaja välja vahetada," ütles riigi infosüsteemi ameti (RIA) e-ID valdkonnajuht Margus Arm ajakirjanikele.

Kaartide sulgumine on olnud Armi sõnul tõenäoliselt tingitud vananenud tarkvara kasutamisest. Tema sõnul tuleb RIA käesoleval nädalal välja uue tarkvaraga, mille puhul sääraseid kaartide sulgumisi peaks välistama.

3. novembri hilisõhtul peatas riik ligi 760 000 turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid. Kõik uuendamata sertifikaatidega ID-kaardid jäävad toimima isikut tõendava dokumendina. Peatatud sertifikaatidega ID-kaarte saab jätkuvalt uuendada politsei- ja piirivalveameti teenindustes ja kauguuendamise teel. Peatatud sertifikaate saab uuendada 31. märtsini.

Turvarisk puudutab ligi 800 000 ID-kaarti, sealhulgas digi-ID-d ning e-residendi- ja elamisloakaarti. Turvarisk ei puuduta mobiil-ID-d ega enne 2014. aasta oktoobrit välja antud ID-kaarte.

Septembri alguses teatasid valitsus, RIA ja PPA avalikkusele ID-kaardi turvariski avatastamisest Tšehhi teadlaste poolt. Senise teadaoleva teabe kohaselt ei ole turvarisk ühegi konkreetse kaardi puhul realiseerunud. Praeguseks on suletud ID-kaardi avalike võtmete andmebaas, kuna ilma avalikku võtit teadmata ei ole võimalik antud turvariski kaardi ründamiseks kasutada.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused oktoobris kokku 1141 lapse sünni, neist 543 tüdrukut ja 598 poissi.

Kaksikuid sündis 18 paari, neist kuus paari poisse, viis paari tüdrukuid ja seitse segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Tallinnas registreeriti 419, Harjumaal 153, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 86, Jõgevamaal 20, Järvamaal 32, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 40, Põlvamaal 35, Pärnumaal 78, Raplamaal 17, Saaremaal 17, Tartumaal 150, Valgamaal 18, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 28 lapse sünd.

Oktoobris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (14) Saara (7) ja Arabella (6). Poistele pandi enim nimeks Kristofer (11), Henri (10), Hugo, Maksim ja Sebastian (8).

Eelmisel kuul sõlmiti 373 abielu, neist 21 notarite ja 23 vaimulike poolt. Lahutati 215 abielu, neist 25 notarite poolt. Oktoobris registreeriti 1248 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 15 ja maavalitsuse otsusega 98 inimesele, neist eesnimi 25, perekonnanimi 80 ning ees- ja perekonnanimi 8 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 78 naist ja 35 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1100 sündi, 1322 surma, 384 abielu, 222 abielulahutust ja 76 inimesele anti uus nimi.

Tarbijakaitseamet alustab teisipäeval teavituskampaaniaga „Austa klienti, kauple ausalt“, mis juhib nii kauplejate kui tarbijate tähelepanu seaduses keelatud ebaausatele kauplemisvõtetele, eelkõige hindade ühtsusele riiulis ja kassas ning hinnaesitluse selgusele.

Uuringus „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“ tõi iga kuues tarbija tõi välja probleeme hinnaerinevuste ja sooduskaupade lõppemisega juba kampaania kestuse ajal, mistõttu on tarbijakaitseamet võtnud võimalikud ebaausad kauplemisvõtted suurendatud tähelepanu alla. Uuring näitas, et eelkõige tekivad probleemid kõige tavapärasemate igapäevaostude sooritamisel. Ka Euroopa Komisjoni tehtud uuringust selgus, et tarbijad saavad sageli ebaausa kauplemisvõtte osaliseks, mille hulka kuulub ka hinnaerinevus riiulil ja kassas.

„Aus kaupleja austab klienti ning teeb enda poolt kõik, et tarbijaid ei eksitataks. Paraku sai tarbijakaitseamet eelmisel aastal pea iga päev pöördumisi tarbijailt, kes teavitasid hinnaerinevusest,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad ja tarbijale üheselt mõistetavalt.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki ja viimane ei selgu juba kontekstist.

Kampaania raames viis amet läbi kauplustes üle Eesti hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Kontrolli tulemuste kokkuvõtete ja järelduste tegemine on pooleli. Tulemusi tutvustab amet novembri teises pooles.

Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri igasügisesest tööandjate uuringust selgus, et juba praegu tuntav tööjõupuudus on süvenev probleem.

Järgneva kuue kuu jooksul sooviks uusi töötajaid värvata suurem osa uuringus osalenud ettevõtetest. Tööjõupuudus on märkimisväärselt suurendanud ka tööandjate plaane palgatasemeid üle vaadata. Palgatõusu veavad värske uuringu alusel avaliku sektori tööandjad, kus 79 protsenti vastanutest plaanib lähiajal töötajate põhipalka tõsta.

„Käesoleva aasta oktoobrikuus osales meie iga-aastases, juba üheksandat järjestikust sügist korraldatud tööturu-uuringus, üle 800 tööandja erinevatest Eesti piirkondadest ja erinevatelt tegevusaladelt, kes annavad tööd kokku umbes 66 000 inimesele,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kaks kolmandikku vastanud tööandjatest soovib järgneva kuue kuu jooksul palgata uusi töötajaid ja pooled uusi töökohti luua.“

„Enim on uute töötajate värbamisele avatud elektri- ja gaasivarustuse ning energeetikasektori tööandjad, kuid väga tugev nõudlus on ka IT-, turva-, tehnika ja majutuse tegevusaladel,“ lisas Auväärt. „Sobivate töökäte leidmisega on Eesti tööandjad aga raskustes. Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eestis täitmata ligi 12 000 töökohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja. Lisaks väheneb tööealiste hulk rahvastikuprognoosi andmetel demograafiliste muutuste tõttu iga aastaga 3000-5000 inimese võrra.“

Henry Auväärti sõnul on töökäte puudus väljendumas ka palgarallis. „Nõudluse suurenemine on kasvatanud nii tööotsijate palgaootuseid kui ka pannud tööandjaid töötajate palgatasemeid üle vaatama,“ sõnas Auväärt. „Samas ei tohi aga lasta tekkida illusioonil, et kõikide inimeste palk on kasvamas. Tööturu-uuringust joonistus selgelt välja, et palgatõus puudutab enim spetsialiste. Iga teine palgatõusu plaaniv tööandja kavatseb tõsta just spetsialistide palku.“

Valdkondade lõikes on palgatõusu planeerimas aga suurim arv avaliku sektori tööandjaid – koguni 79 protsenti avaliku sektori ettevõtjatest kavandab järgmise kuue kuu jooksul palgatõusu. Enam kui 60 protsenti tööandjatest on valmistumas palgatõusuks ka loodusvarade-, halduse- ja abitegevuste-, õigusala-, hariduse-, infotehnoloogia- ning mehaanika ja tehnika tegevusaladel.