Suur Munamägi Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp 318 m merepinnast. Suure Munamäe tipus asub 1939.a. ehitatud vaatetorn (29m), kust avaneb suurepärane panoraamvaade kuni 50 km raadiuses Haanja kõrgustiku vaheldusrikkale maastikule.

Suur Munamägi on Haanja kõrgustikule iseloomulik reljeefi suurvorm. Suur Munamägi asub Haanja looduspargis, mis on ühtlasi ka NATURA 2000 ala. Suur Munamägi jääb sihtkaitsevööndisse, kus säilitatakse metsakooslustele omast liigilist ja vanuselist struktuuri, maastikuilmet ja kaitstakse liikide elupaiku.

Eesti ja Baltimaade kõrgeima tipuna on Suur Munamägi tuntud ning armastatud turismikoht ning koos vaatetorniga Võrumaa ja Lõuna-Eesti sümboliks. Suur Munamägi ja seal asuv vaatetorn on üheskoos nii loodusobjekt (kõrgeim tipp Eestis, jääaja mõjul tekkinud maastik, kaitstavad loodusväärtused), kui ka Eesti turismi ajalugu tutvustav objekt (1930-ndatel hakati Eestis propageerima siseturismi ning Suure Munamäe vaatetorn oli üks esimestest). Haanja ise (Suure Munamäe ümbrus) on teada tuntud koht nii loodust armastavale ja kohalikke traditsioone hindavale austavale (nt suitsusaun) puhkajale kui ka tervist ja aktiivset puhkust hindavale turistile (Haanja suusarajad).

„Kollane aken Suure Munamäe jalamil annab võimaluse sellele kõigele tähelepanu pöörata. Lisaks on sealsamas, raami soovitud asukoha kõrval, kohalikust toorainest toitu valmistav pererestoran, kus lisaks toidule pakutakse kaugtöövõimalusi tänu ülikiirele internetiühendusele ning toimuvad iganädalased filmiõhtud“ ütles Juri Gotmans. Allikas Haanimaa Uma Leht

Kuigi äriregistris muudetakse automaatselt haldusreformi tõttu muutunud ettevõtte aadress, peavad ettevõtted, mille aadress on nende põhikirja kantud, põhikirja muutma ja ka selle eest riigilõivu tasuma.

Kui ettevõtja aadress on muutunud seoses haldusreformiga, siis ei pea ettevõtja äriregistrile esitama avaldust aadressi muutmiseks, vaid aadressi muudatus tehakse registris automaatselt ning tasuta hiljemalt 1. jaanuariks 2018, teatas Eesti Tööstus-Kaubanduskoda.

Juhul, kui ettevõtjal tekib vajadus aadressi varem muuta, tuleb äriregistrile esitada sellekohane muutmiskande avaldus. Kui ettevõtja põhikirjas ei ole kirjas ettevõtja aadressi, ei kaasne ettevõtjale avaldust tehes täiendavaid kulutusi.

Kui ettevõtja põhikiri sisaldab aadressi, mis on muutunud, kaasneb sellega ka vajadus muuta põhikirja. Põhikirja muutmisel tuleb ettevõtjal tasuda riigilõiv.

Ettevõtted, mille aadressid muudetakse automaatselt, kuid mille põhikiri sisaldab aadressi, mis on muutunud, peavad samuti oma põhikirja muutma. Kuna põhikirja muutmiseks ei ole antud tähtaega, on soovitatav põhikirjas olev aadress muuta kunagi hiljem koos mõne muu põhikirja muudatusega, mille eest tuleb riigilõiv nagunii tasuda.

Põhikirja muutmiseks tuleb elektroonilise avalduse juurde lisada ka muudetud põhikiri ning üldkoosoleku protokoll või osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta.

Eesti kohalike omavalitsuste esindajad kogunesid teisipäeval Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) kutsel Tallinna lauluväljaku klaassaali, et arutada kohalikul tasandil korraldatava noorsootöö sõlmküsimusi.

Kunagi varem ei ole omavalitsuste piire ületava noorsootöö teemal linnade, valdade ja riigi koostöös niivõrd mastaapselt diskuteeritud, teatas ENTK BNS-ile. Seminaril „Noor? Võimalust“ osales ligi 200 kohaliku omavalitsuse esindajat, kelle seas oli nii omavalitsuste juhte, noorsootöö eest vastutavaid spetsialiste, tegevuste pakkujaid kui teisi partnereid.

ENTK direktor Edgar Schlümmer tõstis esile seminaril kõlama jäänud omavalitsusjuhtide ja noorte ühist seisukohta, et noorsootöövaldkond oma erinevate tahkudega on üks tervik, mille eesmärk peab olema üks – luua noore arengut toetavad võimalused.

„Kohalike omavalitsuste koostöögruppide suunal alustades, oli meie eesmärk viia noorsootöö täiesti uuele tasemele. Täna julgen öelda, et oleme selle nii mõtteviisis kui tegevustes juba saavutanud,“ ütles Schlümmer. „Kunagi varem pole omavalitsused teinud omavahel ja riigiga sedavõrd tihedat koostööd noorsootöö kvaliteedi ja võimaluste avardamiseks. Omavalitsused tõestavad endale igapäevaselt ja praktiliselt, et pingutades noorte nimel ühiselt, on võimalik saavutada oluliselt paremaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi kui üksi toimetades. Noorsootöö areneb mühinal, luuakse uusi võimalusi ja kaasatakse uusi noori. Oluline oleks veel saavutada, et kõik noorsootöötajad saaksid oma panuse väärilist näiteks Eesti keskmisest poole võrra suuremat palka.“

Võru linnapea Anti Allas toonitas, et noorsootöösse peab suhtuma loominguliselt ilma ülereguleerimiseta ning rahastamine peab nii riiklikul kui kohalikul tasandil olema pandlik. „Noortele tuleb luua võimalused, mis võimaldavad tal teha midagi omavalitsuse heaks, sest see kasvatab noore sidet oma koduvalla või -linnaga,“ lisas Allas.

Kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuuna kaudu on omavalitsuste koostöös loodud noorsootöövõimalustes ligi pooleteise aastaga osalenud rohkem kui 22 000 noort ja loodud 529 uut võimalust noorsootöös osalemiseks. Uued võimalused töötati välja arvestades noorte liikumise, noorsootöö kasutamise harjumuste ning reaalsete vajadustega, mitte omavalitsuste halduspiiridega.

Tegemist on uudse mudeliga noorsootöövaldkonna arendamiseks kohalikul tasandil, mis tugineb kohalike omavalituste piirkondlikule koostööle. Tegevussuuna tulemusena on koostööpiirkonda kuuluvad omavalitused ühendanud oma inimressursid ja infrastruktuuri või leidmas koostöös ühiseid lahendusi selleks, et noortele pakutavad võimalused lähtuksid noorte vajadustest, oleksid mitmekesised ja kättesaadavad. 

Uued tegevused puudutavad noorsootöö erinevaid tahke nagu huviharidus, huvitegevus, noorteühingud, noortekeskused, osaluskogud, noorteinfo. Tegevussuunaga on liitunud suurem osa Eesti omavalitsustest.

Kohalike omavalitsuste koostöötegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.      

Riigikogu võttis kolmapäeval 80 poolthäälega vastu seaduse, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust.

Seaduse eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. Praeguste alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus loob võimaluse paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab seadus teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.

Väiksemate rikkumiste puhul saab jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob seadus võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu.