Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,4 protsenti; brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta kolmandas kvartalis palgatöötaja kohta 25 protsenti suuremad kui 2016. aasta kolmanda kvartalis ning 28 protsenti väiksemad kui 2017. aasta teises kvartalis. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7 protsenti ja eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis 9,1 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7 protsenti. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 12 protsenti nii mäetööstuses, ehituses, kui ka info ja side tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus see langes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1 protsendi.

Keskmine brutokuupalk oli kolmanda kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1428 eurot ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1396 eurot. Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9 protsenti ja 9,1 protsenti. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, moodustades 924 eurot, kus aastakasv oli 8,5 protsenti, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1110 eurot, aastakasvuga 6,3 protsenti.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartalis 1337 euroga kõrgeim Harju ja 1199 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 879 euroga Hiiu ja 862 euroga Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kolmanda kvartalis kiireim 14 protsendiga Rapla, 11 protsendiga Ida-Viru ja 11 protsendiga Põlva maakonnas ning kõige aeglasem 1 protsendiga Saare, 2 protsendiga Hiiu ja 3 protsendiga Lääne-Viru maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta kolmanda kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1 protsenti suurem kui 2016. aasta kolmanda kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim ehk 25 protsenti kinnisvaraalases tegevuses, 16 protsenti haldus- ja abitegevuses ning 14 protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 5 protsenti, veonduses ja laonduses 3 protsenti ning avalikus halduses ja riigikaitses 3 protsenti. Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6 protsenti ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3 protsenti suurem.

Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Lähenevatel jõuludel töötavad Maxima kaupluste töötajad tavapärasest vähem, uue aasta esimesel päeval aga lausa puhkavad.

Jaekaubanduskett Maxima lühendab kaupluste lahtiolekuaegu jõuluperioodil, muutes nende avamise ja sulgemise kellaaegu ühe kuni viie tunni võrra. 1. jaanuaril jäävad kõik kauplused suletuks.

„See otsus on kuldne kesktee ostjate ja töötajate huvide vahel. Täpsemalt, kliendid saavad neile sobival ajal kõik vajalikud ostud ära teha, meie töötajad pühendada pühade ajal rohkem aega iseendale ja oma lähedastele,“ selgitas Maxima Eesti juhatuse esimees Vygintas Šapokas.

76-s Maxima kaupluses töötab üle Eesti ligi 2700 inimest. Iga päev teenindavad nad vähemalt 170 000 ostjat.

Teisipäeva hommikuse seisuga on oma ID-kaartide sertifikaate uuendanud üle 298 000 inimese.

Uuendustest üle 233 000 on tehtud kauguuendamise teel ning ligi 65 000 politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes, teatas PPA.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) soovitab ID-kaarte kauguuendada koduarvutis. "Praegu töötab kauguuendamine üsna madala koormusega, teenindades maksimaalselt 3000 inimest päevas. ID-kaardi uuendamine võtab aega kuni viis minutit, hoides kokku jala- ja ajavaeva," ütles RIA eID valdkonna juht Margus Arm.

ID-kaardi sertifikaatide uuendamiseks tuleb arvutisse alla laadida kõige uuem ID-kaardi tarkvara ning järgida ekraanile ilmuvaid juhiseid. "Kindlasti tuleb uuendatud ID-kaarti kasutada vaid uusima ID-kaardi tarkvara ja operatsioonisüsteemidega, kuna uus kaart ei toeta vananenud süsteeme," märkis Arm.

Kui inimesel pole siiski võimalik iseseisvalt kaarti uuendada, saab seda teha PPA esinduses. Jätkuvalt on väga populaarsed ka ajutised teenindused kaubanduskeskustes. Läinud laupäeval ja pühapäeval aitasid PPA töötajad ajutistes teenindustes uuendada 1700 kaarti.

Sel nädalavahetusel avatakse ajutised teenindused taas Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva kaubanduskeskustes. ID-kaardi sertifikaate saab vajadusel uuendada tööpäevadel PPA teenindustes üle Eesti.

Alates 1. detsembrist on Tallinna teenindused pikemalt lahti ühel päeval nädalas. Lisatud töötunnil kell 17-18 on võimalik Tallinna teenindustes esitada isikut tõendava dokumendi taotlust, uuendada ID-kaarti sertifikaate, aktiveerida mobiil-ID-d ja saada kätte isikut tõendav dokument.

Ümbrikupalkade maksmine on kaubandus-tööstuskoja uuringu kohaselt viimasel aastal suurenenud, eriti terav on probleem ehituse ja transpordi sektorites.

"On vähenenud nende vastajate osakaal, kelle hinnangul makstakse sektoris ümbrikupalkadeks ainult 1-5 protsenti palkadest ning kasvanud nende osakaal, kes arvavad, et üle 20 protsendi ja enam," ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ajakirjanikele

Ehitussektoris hindavad pooled vastanutest ümbrikupalkade osakaaluks palgaväljamaksetest alla 20 protsendi ning pooled üle 20 protsendi. "Sektorite lõikes on kõige suurema murekohaga jätkuvalt ehitussektor, aga sinna juurde ka veonduse ja laonduse ehk transpordisektor," lisas Palts.

Samuti on ümbrikupalga maksmise probleem Paltsi sõnul suurenenud nende isikute tõttu, kelle kogu palk makstakse ebaausalt. Kui kevadel hindas ehitussektoris 17 protsenti vastajaid, et 20 protsenti töötajatest saavad kogu palga mustalt ning 3 protsenti, et 30 protsenti töötajatest saavad kogu palga mustalt, siis sügisese küsitluse kohaselt on vastanute osakaal kasvanud vastavalt 23 ja 15 protsendini.

Positiivsena selgub uuringust, et ettevõtjate osakaal, kes on nõus loobuma koostööpartnerist, kes maksab ümbrikupalka, suurenes 6 protsendipunkti võrra 64 protsendini. "Kuna ümbrikupalga probleem on süvenenud, siis on ka suurenenud nende hulk, kes seda tolereerida ei soovi ja on valmis ise samme astuma," märkis Palts.

Küsitletud ettevõtjate hinnangul aitaks ümbrikupalkade probleemi vähendada eelkõige töötajate harimine ja teavitamine. Samuti ettevõtete tegevuse põhjalikum kontrollimine ja karmim karistumine rikkumiste korral.