Keskmine palk kasvas kolmandas kvartalis 7,4 protsenti 1201 eurole

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,4 protsenti; brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta kolmandas kvartalis palgatöötaja kohta 25 protsenti suuremad kui 2016. aasta kolmanda kvartalis ning 28 protsenti väiksemad kui 2017. aasta teises kvartalis. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7 protsenti ja eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis 9,1 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7 protsenti. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 12 protsenti nii mäetööstuses, ehituses, kui ka info ja side tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus see langes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1 protsendi.

Keskmine brutokuupalk oli kolmanda kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1428 eurot ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1396 eurot. Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9 protsenti ja 9,1 protsenti. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, moodustades 924 eurot, kus aastakasv oli 8,5 protsenti, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1110 eurot, aastakasvuga 6,3 protsenti.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartalis 1337 euroga kõrgeim Harju ja 1199 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 879 euroga Hiiu ja 862 euroga Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kolmanda kvartalis kiireim 14 protsendiga Rapla, 11 protsendiga Ida-Viru ja 11 protsendiga Põlva maakonnas ning kõige aeglasem 1 protsendiga Saare, 2 protsendiga Hiiu ja 3 protsendiga Lääne-Viru maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta kolmanda kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1 protsenti suurem kui 2016. aasta kolmanda kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim ehk 25 protsenti kinnisvaraalases tegevuses, 16 protsenti haldus- ja abitegevuses ning 14 protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 5 protsenti, veonduses ja laonduses 3 protsenti ning avalikus halduses ja riigikaitses 3 protsenti. Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6 protsenti ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3 protsenti suurem.

Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.