Sel aastal on 11 kuu jooksul on liiklusõnnetuses elu kaotanud 43 ning viga saanud ligi 1300 inimest.

Novembrikuu lõpu seisuga on Eestis juhtunud ligi 1300 liiklusõnnetust, milles inimesed said vigastada, ütles BNS-ile Põhja prefektuuri pressiesindaja. Neis õnnetustes kaotas elu 43 ja vigastada sai 1286 inimest. Aasta tagasi oli liiklusõnnetustes hukkunuid 68.

Novembris sai liiklusõnnetustes surma kaks juhti. Mõlemad õnnetused toimusid Pärnumaal Häädemeeste vallas. Kuu alguses hukkus Pärnumaal 61-aastane bussijuht ning novembri teises pooles kaotas elu 53-aastane juht, kelle auto põrkas kokku veoauto haagise lastist vabanenud tööstusliku paberrulliga.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe märkis, et möödunud aasta november oli veelgi traagilisem. "Toona hukkus kümme liiklejat, kellest kolm olid jalakäijad. Seitsme inimese elu katkes sõidukite kokkupõrgete tõttu," lausus Tikerpe. "Sel novembril ükski jalakäija ei hukkunud, kuid tänavu pole jõudnud koju seitse jalakäijat. Ja nähes seda, kui paljud jalgsi liikuvad inimesed pole vaevunud helkurit enda külge kinnitama või tormavad ükskõikselt teele, siis arvan, et see arv kasvab."

Möödunud kuul juhtus kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi Harjumaal. 70 avariis sai vigastada 82 inimest. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 29 õnnetuses, mille tagajärjel vajas arstide abi 12 inimest. Alkoholi tarvitanud juhid põhjustasid mullu 11 kuuga rohkem kui 500 inimkannatanuga õnnetust. Neis sai surma kaheksa ja vajas ravi ligi 200 inimest.

Purjus roolikeerajad on sel aastal põhjustanud 458 õnnetust, neist rohkem kui 200 Harjumaal. Joobes juhtide põhjustatud õnnetustes hukkus üheksa inimest, neist neli Lääne-Virumaal, neli Ida-Virumaal ja üks Hiiumaal ning vigastada sai 167 liiklejat - 50 Harjumaal, 16 Lääne-Virumaal, 15 Pärnumaal, 14 Ida-Virumaal, 12 Raplamaal.

Ka on politseinikud tänavu roolist eemaldanud 5940 alkoholi tarvitanud ning 6003 juhtimisõiguseta juhti. Kõrvaliste tegevuste eest roolis karistati 2509 juhti. Mullu karistati kõrvaliste tegevuste eest roolis 11 kuu jooksul 1380 juhti. Turvavarustuse mittekasutamise eest on tänavu karistada saanud 4473 inimest

Tikerpe toonitas, et lapsevanemad peaksid lastele üle kordama ohutu liiklemise põhitõed ja vaatama, et neil oleks küljes helkur. "Selleks, et sõnum oleks lastele selge, peavad täiskasvanud ise ka liiklema nõnda, nagu nad lastele räägivad. On raske lastele selgeks teha, et teed ületatakse rohelise tulega, kui igapäevaselt jooksevad punase tule saatel teele helkurita pereemad ja –isad."

Tikerpe lisas, et ohutu teeületus pole ainult jalakäija asi. „Kui juht läheneb reguleerimata ülekäigurajale, siis on ka temal kohustus veenduda, et teele pole astumas inimest. Hiljem saab tõesti selgeks, kes kellele teel pidi andma või kellel oli õigus, kuid see enam inimest tagasi ei too,“ ütles Tikerpe.

Käesoleval aastal on novembri lõpu seisuga veeõnnetustes elu kaotanud 43 inimest.

Tänavu novembris ei uppunud ühtegi inimest, selgub päästeameti statistikast. Tänavu on 11 kuu jooksul veeõnnetustes elu kaotanud kokku 43 inimest ehk sama palju, kui möödunud aastal sama ajavahemiku jooksul. Kokku uppus mullu kogu aasta jooksul 47 inimest.

Päästeameti arendusosakonna nõuniku Helina Uku sõnul juhtus 30 tänavu inimelu nõudnud veeõnnetustest siseveekogudes, kaks inimest uppus kodus vannis ning kaks veega täidetud mahutis.

Veekogu kasutamise, nagu näiteks suplemise või kalastamise käigus uppus 19 ja vette kukkumise tõttu 24 inimest. Viimastest 13 kukkusid vette ja uppusid koduses keskkonnas.

Päästeameti täpsustatud andmetel on tänavu 11 kuu jooksul tulekahjudes hukkunud kokku 36 inimest.

Käesoleva aasta esimese 11 kuu jooksul on täpsustatud andmetel tulekahjudes hukkunud kokku 36 inimest, neist neli novembris, edastas päästeamet. Eelmise aasta samal perioodil kaotas tules oma elu 33 ning aasta lõpuks kokku 39 inimest. Käesoleva aasta oktoobri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 87 inimest, mullu sai sama ajavahemiku jooksul tulekahjudes vigastada 91 inimest.

Päästeameti arendusosakonna nõuniku Helina Uku sõnul j hukkus tänavu tulekahjudes elu kaotanud inimestest 15 suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist omakorda 13 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Ka möödunud aastal oli suitsetamine hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus.

Elektriseadmetest, nagu näiteks soojapuhurist või valgustist alguse saanud tulekahjudes hukkus neli inimest. Viis inimest hukkusid hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et põlengu tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik.  Kuus inimest hukkusid vingumürgitusse olukorras, kus põlemisprotsess oli kontrollitud ning hoonetulekahju ei olnud.

Enamus hukkunuga tulekahjusid toimusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones ning tulekahju avastamise hetkel oli hoone enamasti kas lausleekides või sisuliselt maha põlenud.

14 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud või ilma toiteallikata. Seitse inimest hukkusid hoonetes, kus nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur hakkas tööle.

Tänavu tulekahjudes hukkunud inimest 28 ehk 78 protsenti olid vanadus- või invaliidsuspensionärid.

Esialgsetel andmetel oli 17 ehk 47 protsenti tänavu tulekahjudes hukkunutest alkoholijoobes.

Aasta esimese 11 kuu jooksul jõudis esimene päästekomando hukkunuga tulekahju sündmuskohale keskmiselt 10 minuti ja 17 sekundiga.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatuse väljatöötamiskava, mis muudaks vingugaasiandur kohustuslikuks kodudes, kus kasutatakse puuküttel ahju, pliiti või kaminat.

Vähendamaks vingumürgituste ja sellest põhjustatud surmade arvu peab siseministeerium vajalikuks muuta lähiaastatel vingugaasiandur kohustuslikuks kodudes, kus kasutatakse puuküttel ahju, pliiti või kaminat, edastas ministeeriumi pressiesindaja.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on muudatusettepanekud tingitud soovist veel enam tuleõnnetusi ennetada ja hoida tekkivaid kahjusid võimalikult madalal, sest tuleõnnetused on peaaegu alati välditavad. "Oleme jõudnud ühiskonnas tasemele, kus tuleõnnetuste ja -surmade drastiliseks vähendamiseks on vaja uut lähenemist. Seda mõtet kannab nii kohustuslik vinguandur kui ka koduste küttekollete korrastamise suurprojekt, kus koos päästeameti ja kohaliku omavalitsusega aitame muuta tuleohutumaks nende inimeste kodud, kel pole võimalik end ise aidata,"  ütles ta.

Kohustus oleks plaanis kehtestada mitmeaastase üleminekuajaga, mis annab inimestele aega soetada sobiv andur. Juba praegu on kehtestatud kohustus paigaldada nii suitsu- kui vingugaasiandur eluhoonetesse, kus kasutatakse gaasikütet.

Anvelt tõi esile, et puukütte puhul võib vingugaas tekkida ka ilma tulekahjuta ning just sellistes olukordades ongi vingugaasiandur asendamatu. "Vahel tekib vingugaas ka siis, kui siiber liiga vara suletakse või kui küttesüsteemis on vead. Kuna suitsu- ja vingugaasianduri tööpõhimõtted on erinevad ja suitsuandur vingugaasi ei tuvasta, on ahiküttega kodudes vajalikud mõlemad," minister.

Teise suurema muudatusena soovib siseministeerium tuleohutute objektide arvu suurendamiseks kaasata lisaks päästeameti ametnikele ka erasektori tuleohutuse spetsialiste. Ettepaneku kohaselt võiks tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikel kaduda kohustus edastada igal aastal tuleohutuse enesekontrolli aruanne. Selle asemel tuleks üks kord kolme aasta tagant teha objektil tuleohutusülevaatus, mille võib läbi viia ka erasektori tuleohutusspetsialist või -ekspert.

Ministeeriumi pressiesindaja märks, et valdav enamus tules hukkunutest sureb vingumürgitusse. Näiteks mullu hukkus Eestis tulekahjudes 39 inimest, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel oli pea 95 protsendil juhtudest surma põhjuseks vingumürgitus.

Suitsuandur on kohustuslik 2009. aastast.