Reformierakonna liider Hanno Pevkur märkis parteikaaslastele saadetud kirjas, et Reformierakonna poliitiline vaenlane on ametisolev valitsus, mis lõhub paljuski reformierakondlaste juhtimisel ehitatut.

"Ma ei pea silmas ainult maksusüsteemi ja aktsiisipoliitikat, vaid strateegiliselt veelgi hävitavamat riigieelarve defitsiiti viimist ning kõige värskemalt pensionisüsteemi lõhkumist. Need on teemad, millele tuleb meil suurima opotsioonierakonna liikmetena kriitiliselt tähelepanu juhtida ja seda päevast päeva," kirjutas Pevkur.

"Kahjuks aga peame me jälle tegelema sisemiste tõmbetuultega ning nii arutaski reedene juhatus suure osa ajast üht ERR-i portaalis avaldatud intervjuud, kus erakonna auesimees arvab, et erakonna on rahulolematust ning peaks tegema uued juhtkonna valimised. Enamus juhatusest oli jätkuvalt seisukohal, et keskenduda tuleb sisule. Uutele ideedele ja visioonidele, millega minna vastu 2019. aasta valimistele. Suurim praegune probleem on Eesti riigi, mitte Reformierakonna juhtimine," märkis Pevkur.

"Käesoleva aasta algusest saadik on olnud teadmine, et juhatuse korralised valimised 2019. jaanuaris ei ole hea plaan. Seni on olnud üldlevinud teadmine, et juhatuse mandaati pikendatakse üldkogu poolt kuni 2019. aasta suveni, aga on olemas ka võimalus korraldada erakorralised valimised järgmisel aastal. Mina olen selgel arvamusel, et kui korraldada juhatuse valimised, ei ole seda võimalik teha järgmisel suvel. Kui valida uus juhatus, peab uus juhatus saama vähemalt aasta Riigikogu valimisteks valmistumisel. Aga mida varem seda parem. Seetõttu pakkusin ka juhatusele välja, et kui valida uus siis juba kohe jaaanuaris 2018. Siis lõpevad jutud Reformierakonda riigikogu valimisteni juhtiva juhatuse mandaadist ja kõik saavad keskenduda valimisteks valmistumisele," selgitas Pevkur.

"Aga veelkord - omavahelisest nääklemisest on olulisem see, et Eesti riiki juhitakse praegu vales suunas ja Reformierakond on sellele reaalne alternatiiv," märkis Pevkur.

Ta lisas, et juhatus kinnitas ka Toila, Alutaguse, Anija, Tartu linna, Rõuge ja Võru piirkonnaorganisatsioonide (PKO) moodustamise. Toila PKO juhiks sai Olesja Ojamäe, Alutaguse PKO juhiks sai Raivo Raap, Anija PKO juhiks sai Peep Kask, Tartu linna PKO juhina jätkab Urmas Klaas, Rõuge PKO juhiks sai Aigar Paas ning Võru valla PKO juhiks sai Aivar Rosenberg.

PILDIGALERII Ligi 450 sel sügisel teenistust alustanud Kuperjanovi jalaväepataljoni ja logistikapataljoni ajateenijat andsid reedel sõdurivande.

Ligi 360 Kuperjanovi jalaväepataljoni ning ligi 80 toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijat andsid vastavalt Võrus ja Ämaris aset leidnud kursuse lõpurivistustel sõdurivande, millega kinnitasid truudust Eesti riigile, edastas kaitseväe peastaap.

"Teie individuaalsete oskuste omandamine on jõudnud lõpusirgele. Edasi peame saama tugevaks meeskonnaks, tugevaks reservüksuseks ja saavutama valmiduse kaitsta meie riiki, rahvast, kultuuri ja meie lähedasi," ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla Ämaris pataljoni rivistusel peetud kõnes.

Võrus Taara linnakus ja Ämaris toimunud kursuse lõpurivistusi olid jälgima kutsutud ka ajateenijate lähedased, kellel oli pärast tseremoonia lõppu võimalik tutvuda pataljoni elu- ja õppetingimustega.

Kursuse lõpetanud ajateenijad määratakse pärast lühikest puhkust allüksuste koosseisu kus nad jätkavad erialast väljaõpet.

Sügisel alanud kursuse lõpetamise eelduseks oli sõduri baaskursuse lõpurännaku läbimine, kus pandi proovile võitlejate sõdurioskused ja vastupidavus.

Sõduri baaskursus on ajateenistuse esimene etapp, mille vältel omandavad ajateenijad esmased sõduri põhiteadmised ja -oskused.

Läti tervishoiuminister Anda Čakša kiidab Eesti alkoholipoliitikat ning lubab ka Lätis alkoholiaktsiise tõsta.

"Ma tahan tunnustada Eestit mitme efektiivse meetme rakendamise eest alkoholiga seotud kahjude vähendamiseks," ütles minister Čakša kirjas töö- ja tervishoiuministrile Jevgeni Ossinovskile.

"Samal ajal on ka Läti tervishoiuministeerium töötanud aktiivselt akoholi tarbimise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ühiskonnas," märgib Čakša ning lisab, et Läti on alkoholiaktsiise samuti alates 2015. aastast tõstnud.

Läti on Čakša sõnul otsustanud tõsta 1. märtsist veinide ja teiste enam kui 6-protsendilise alkoholisisaldusega kääritatud jookide aktsiisi 17,9 protsendi võrra, vahetoodetel 15,4 protsendi võrra, etüülalkoholidel 15,2 protsendi võrra ning õlul lausa 51,1 protsendi võrra.

Reedel allkirjastasid Balti riikide terviseministrid ühismemorandomi, milles Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku ühistes kavatsustes alkoholi-, tubaka- ja tervislikku toitumist edendava poliitika kujundamisel.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni hinnagul on 2018. aastast kehtiv maksusüsteem vaid ajutine lahendus oma ebaselguse tõttu, paremaks alternatiiviks oleks ametiühingute arvates astmeline tulumaks.

"Ametiühingute hinnangul on uus maksusüsteem veider ning kahjuks hoiab selle süsteemi üks esimene eestkõneleja Juhan Parts praegu madalat profiili, et kriitikast pääseda," ütles Peterson tulumaksureformi konverentsil.

"Parem alternatiiv oleks astmeline tulumaks – me vajame õiglasemast maksusüsteemi, tulumaksureformi ja astmelist tulumaksu," lisas ta.

"Meie hinnangul on praegune maksusüsteem on ajutine. Sooviksime selgemat maksusüstemi, soovime kolme-nelja aasta pärast üle minna lihtsamale süsteemile," märkis Eesti Ametiühingute Keskliidu juht.

Samal ajal leiab Peterson, et üleüldine olukord on Eestis siiski paranemas, sest paljud erakonnad tajuvad maksumuudatuste ja solidaarsuse olulisust. "Meil on pikka aega olnud lojaalsuskriis – inimesed ei taju ühiskonnas solidaarsus ja lojaalsust. Tänu tulumaksureformile see olukord siiski pisut paraneb," rääkis ta.

"Me peaksime olema nagu Põhjamaa ja käituma nagu Põhjamaa. Põhjamaade loogika on, et kedagi ei jäeta maha," lisas ta.

2018. aastast käivitub tulumaksureform, mille käigus tõstetakse kuni 1200-eurost kuupalka teenivate inimeste jaoks maksuvaba tulu määr 500 euroni kuus ehk 6000 euro tasemele aastas. Kõrgemat palka teenivate inimeste tulumaksuvabastus palga kasvades väheneb ning 25 200 euro või suurema aastasissetuleku juures kaob sootuks.