Kohtutäiturid on varmad arestima võlgnike töövõimetoetusi, ehkki seaduse kohaselt peaksid nad tegema seda alles siis, kui sissenõude pööramine muule varale ei vii tulemuseni.

Sellega tekitavad kohtutäiturid suurt koormust ka töötukassale, mis saab nädalas 150–200 kohtutäituri arestimisakti ning sealjuures on see arv progresseeruv, kirjutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kolmapäeval justiitsminister Urmas Reinsalule. „Juhime tähelepanu asjaolule, et kohtutäiturid tuginevad erandlikule võimalusele pöörata sissenõue töövõimetoetusele sageli ja moel, mis tekitab kahtluse, kas sissenõude pööramisel võlgniku varale on järgitud täitemenetluse seaduse erisusi,“ kirjutas Ossinovski. 

Tema sõnul esitatakse töötukassale tihti korraga ligi 10 000 isiku kohta päring, kas nad on töövõimetoetuse saajad. Lisaks on probleemiks töötukassale saadetavate menetlusdokumentide kvaliteet.  Kohtutäiturite ettevalmistatud dokumendid on tihti eksliku vormistusega, töötukassale saadetakse arestimisakte nii töötasust kui pensionitest kinnipidamiseks, kuigi töötukassa pensionite väljamaksmisega ei tegele, kurdab sotsiaalministeerium.

Tuleb ette olukordi, kui täitur esitab ühel päeval arestimisakti töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks, kuid juba järgmisel päeval saadab eelmise taotluse tühistamise või muutmise teate. Selline tegevus tekitab töötukassale lisakulu arestimisaktide menetlemisel, leiab ministeerium.  

Isegi kui töötukassal tekib kahtlus arestimisakti õiguspärasuse kohta, ei ole tal võimalik neid vaidlustada. Täitemenetluses  kehtib formaliseerituse printsiip ning eeldatakse, et võlgnik jälgib, mida ja kuidas temalt sisse nõutakse. Vähenenud töövõimega isikute teadlikkus enda õigustest täitemenetluses on aga vähene, märkis Ossinovski. 

Seetõttu palus Ossinovski justiitsministeeriumil hinnata, kas kohtutäiturid peavad töövõimetoetuse arestimisel kinni täitemenetluse seaduse sätestatud nõuetest.

Justiitsministri määrusega kaob tuleva aasta 15. jaanuarist alates äriseadustikust nõue, mis kohustas Eesti äriregistrisse kantud firmade juhatustel Eestis asuda – seega tohib edaspidi Eestis registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist juhtida.

"Inimesed, eriti ettevõtlussektoris, on muutunud mobiilsemaks. Peame nende vajadustega sammu pidama ja kaasa aitama innovatsiooni ning majanduse edendamisele. Selleks võimaldamegi uuest aastast Eestis registreeritud ettevõtet juhtida välisriigist, aidates sellega kaasa muuhulgas ka meie innovatsiooni eduloo, e-residentsuse, jõudsamale arengule," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul on äriseadustiku muudatuse peamine eesmärk toetada paindlikumat ettevõtluskeskkonda.

Ettevõte, mille juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Nendeks võivad olla näiteks notarid, audiitorid või advokaadid. Nii kontaktisiku andmed kui ka välisriigis asuva juhatuse sealne aadress tuleb esitada äriregistrile. Kui aga juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, jätab kontaktisiku määramata, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Finantssektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes kehtivad kõrgendatud nõudmised, mistõttu peab nende juhatus ka edaspidi asuma Eestis. Lisaks tuleb alates eeloleva aasta 15. jaanuarist kõigil ettevõtjatel esitada äriregistrile oma e-postiaadress, mis kantakse ettevõtja registrikaardile. Sellega paraneb riigi elektrooniline suhtlus ettevõtjatega.

Politsei tabas möödunud ööpäeval Eesti eri paigus liiklusest 14 joobes juhti.

Kõik tabatud juhid olid istunud autorooli alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Eeloleva jõulunädala esimene pool pakub valdavalt päevaseid plusskraade ega rõõmusta silma lumevaibaga – vaid teisipäeval sajab mõnel pool lörtsile vahelduseks ka lund.

Esmaspäev tuleb tõusva õhurõhu foonil põhiliselt sajuta. Öösel on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Külma on -2 kuni -7 kraadi, rannikul on õhutemperatuur nulli ringis. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub edelatuul 4-10, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -2 kraadi, saarte- ja läänerannikul kuni +3 kraadi.

Teisipäeva öösel tekib Soome rannavete kohal väike osatsüklon, mis liigub päeva jooksul itta. Ilm on pilves. Põhja-Eestis sajab vähest lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-11,saartel ja looderannikul puhanguti 14 m/s. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -3 kuni +3 kraadi ja hommikul hakkab vaikselt soojemaks minema. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Lõuna-Eestis sajab vähest lund ja lörtsi. Puhub läänekaaretuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.

Kolmapäeval liigub aktiivne tsüklon Grööni merelt Barentsi mere poole ja selle lõunaserv laieneb Läänemere ümbrusse. Öösel on pilves ilm. Vastu hommikut hakkab Põhja-Eestis vähest vihma ja lörtsi sadama. Edelatuul tugevneb 5-12, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul 5-12, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi.