Tuleval aastal saab alguse päästeameti projekt „Kodud tuleohutuks“, millega saab üle Eesti tuleohutuks vähemalt 500 kodu.

Tuleohutusprojekt keskendub küttekollete korrastamisele, mis on päästeameti andmetel üks neljast kõige olulisemast eluhoonete tulekahjude põhjusest, teatas päästeamet BNS-ile. Lisaks tehakse elektrisüsteemide uuendamistöid, parandatakse korstnaid, aga luuakse ka erilahendusi puuetega inimestele. Keskmine maksumus ühe kodu korda tegemiseks on 3500 eurot. Projekti käigus korrastatavad kodud valib päästeamet välja koostöös kohalike omavalitsustega.

Eestis on praegu vähemalt 5000 kodu, mida päästeamet peab tuleohtlikuks. „Me näeme, et ainult ennetuse ja nõustamisega ei ole võimalik kõiki kodusid korda teha. On paljulapselisi peresid, puuetega inimesi, üksi elavaid vanureid ja teisi, kelle jaoks käib ise enda turvalisuse eest hoolitsemine üle jõu. Sellisel juhul peavad nende elukeskkonna parandamisse panustama riik ja omavalitsus,“ ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Riik panustab kodude tuleohutuks muutmise projekti 1,5 miljonit eurot. „Tegu on meie valitsemisala väga olulise ja uuendusliku investeeringuga, millega saame tulekahju riskist välja tuua sadu toimetulekuraskustes majapidamisi. Enamuses on lasterikkad pered, vanemad ja puudega inimesed, kellel puuduvad vahendid riskide kõrvaldamiseks. Projekt puudutab kõiki 79 omavalitsust, nii et me loodame, et omavalitsused panevad riigi eraldatud 1,5 miljonile eurole veel teist samapalju juurde. Projektis osalemine on kõigile omavalitsustele vabatahtlik, aga need on ju kõik meie oma inimesed ja mida rohkem kodusid saame korda teha, seda parem,“ rääkis siseminister Andres Anvelt.

Viimase kümne aasta jooksul on päästeamet teinud üle 83 000 kodunõustamise, mille tulemusena on oluliselt vähenenud tules hukkunute arv. Päästeameti eesmärk on, et aastaks 2025 oleks tuleõnnetuste arv ja nendest tingitud kahju Eestis vähenenud Põhjamaade tasemele.

Läinud aastal oli tulekahju 787 kodus, tulekahjudes hukkus kokku 39 ja sai vigastada 107 inimest.

President Kersti Kaljulaid andis neljapäeval Tallinnas Kadriorus üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu selle aasta noore haridustegelase preemiad ja reaalteaduste eripreemia.

"Tänased laureaadid näitavad taaskord, et Eestis on võimalik saada head haridust igas Eesti paigas – nii Võrus, Tallinnas, Tartus kui Palal. Eestlaste maavara asub kahe kõrva vahel, mistõttu peame kõikjal hoidma ja arendama oma ühtluskooli," ütles Kaljulaid presidendi kantselei teatel.

Selle aasta noore haridustegelase preemiad said Tartu Annelinna gümnaasiumi matemaatika õpetaja Maksim Ivanov, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Grete-Stina Haaristo ja Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Reaalteaduste eripreemia pälvis Tallinna Reaalkooli keemia õpetaja ja õppealajuhataja Martin Saar.

"Väike rahvas peab tihti tegutsema mitme eest. Vaadates teie mitmeid rolle – õpetaja, koolijuhi, huvijuhi, isegi uue kooli rajajana on selge, et ka teie panustate Eesti haridusellu mitme eest," lausus president.

Laureaatide nimel kõnelenud Martin Saar ütles, et eestlased on hariduse usku rahvas. "Eestlaste usk haridusse tuleb meie kodudest, meie lähedastelt ja õpetajatelt. Tahan jagada meile osutatud tunnustust ka nendega ja ka meie õpilastega," ütles Martin Saar.

Noore haridustegelase preemiaid rahastab Danske Bank ning nende suurus oli kõikide laureaatide puhul 4000 eurot. Danske Bank Eesti filiaali tegevjuhi Ivar Pae sõnul tuleb märgata ja hinnata neid inimesi, kes oma pühendumisega teevad rohkem kui neilt oodatakse. "Haridus on ja jääb meie ühiskonna arengu alustalaks. On oluline märgata ja tunnustada neid tõelisi professionaale, kes inspireerivad kõiki teisi oma töö ja panusega. Olgu preemia neile inimestele tunnustuseks, et neid ja nende tööd hinnatakse väga kõrgelt," lisas Pae.

Reaalteaduste eripreemiat rahastab Skype Eesti ja selle suurus on 4000 eurot. Skype Eesti tegevjuht Andrus Järgi sõnul vajab Eesti haridussüsteem noori ja võimekaid õpetajaid, kes tõstavad meie hariduse maailmatasemele. "Martin Saar Tallinna Reaalkoolist on just üks nendest, kes olles sõbralik, pühendunud ja austatud õpetaja nii õpilaste kui teiste õpetajate hulgas, panustab märkimisväärselt õppemetoodika parendamisele, oma kogemuste jagamisele ning rahvusvahelisele koostööle," lisas Järg.

Maksim Ivanov on Tartu Annelinna gümnaasiumi matemaatika õpetaja, kes viib õppetööd läbi keelekümbluse põhimõtteid kasutades. Paralleelselt on Ivanov Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatikaõppe peaspetsialist, reaalteaduste õpetamise metoodika uuendaja, sealhulgas digitehnoloogia kasutamisel õppetöös. Tema loodud õppevahendeid on auhinnatud Tiigrihüppe ja HITSA konkurssidel. Ivanov teeb teaduskooli kaudu koostööd paljude koolidega, tema õppurid on edukalt esinenud rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Grete-Stina Haaristo on Anna Haava nimelise Pa

Eelmisel reedel Eurojackpotiga 321 832 eurot võitnud naispensionär vormistas neljapäeval võidu.

Harjumaal elav pensionär võitis Eurojackpoti 5+1 võidutasandiga 321 831,80 eurot, teatas Eesti Loto neljapäeval BNS-ile. Pensionär ostis võidupileti osteti Viimsi Selverist.

Pensionär käis võitu vormistamas koos tütre ja tütrepojaga. Naine rääkis, et elab koos tütre perega ning pere rahaline olukord on olnud pigem pingeline - oma keerulisest elust kõneledes tulid pisarad silma nii naisel endal, kui ka lapselapsel ja võitu vormistanud lototöötajal.

Naine rääkis ka, et vahetult peale loosimist - kuuldes, et Eestis on nädala jooksul võidetud juba teine suur võit – pahandas ta omaette, et kõik muudkui võidavad. Seetõttu ei uskunud naine oma kõrvu, kui eile müügikohas piletit kontrollides kuulis, et just tema piletil on suurem võit. Ei uskunud ka siis, kui koos lapselapsega koju jõudes arvutist võidunumbreid uuris. Ja öö veetis proua unetult.

Naine on olnud järjepidev lotomängjija, kes on võimalusel alati ostnud ühe pileti nii Bingo lotot, Vikinglottot kui Eurojackpoti. Suurimaks võiduks seni on naisel olnud Eurojackpotiga sel aastal võidetud kaheksa eurot.

Võidurahaga plaanib naine tasuda oma tütre pere eluaseme laenu, ning toetada oma teist last ning lapselapsi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1113 sündi, neist 555 tütarlast ja 558 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 23 paari, neist kolm paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja neliteist segapaari, teatas siseministeeriumi pressiesindaja neljapäeval BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 413 sündi, Harjumaal 139, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 19, Järvamaal 29, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 51, Põlvamaal 13, Pärnumaal 63, Raplamaal 33, Saaremaal 25, Tartumaal 133, Valgamaal 24, Viljandimaal 33 ja Võrumaal 21 lapse sünd.

Novembris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (14 korda), Alisa, Melissa (7), Elisabeth, Marta ja Mirtel (6). Poistele pandi enim nimeks Karl (10), Oliver (9), Oskar ja Robin (8).

Eelmisel kuul sõlmiti 305 abielu, neist 25 notarite ja 6 vaimulike poolt. Lahutati 241 abielu, neist 41 notarite poolt. Novembris registreeriti 1268 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 11 ja maavalitsuse otsusega 87 inimesele, neist eesnimi 15, perekonnanimi 69 ning ees- ja perekonnanimi 14 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 64 naist ja 34 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1085 sündi, 1302 surma, 317 abielu, 228 abielulahutust ja 111 inimesele anti uus nimi.