Eesti Lambakasvatajate Ühistu avas reedel Võrumaal Nursis mobiilse ehk liikuva tapamja; seejuures jääb 2013. aastal Eesti riigi poolt ostetud mobiilne tapamaja statsionaarsena Nurssi.

"Tapamaja võimaldab päevas tappa 40 lammast, 10 veist ja 40 kitse. Tegime ise investeeringuid kusagil suurusjärgus 40 000–50 000 eurot, rendime tapamaja Eesti Talupidajate Keskliidult," ütles ühistu esimees Rainis Ruusamäe BNS-ile.

Seejuures jääb 2013. aastal Eesti riigi poolt ostetud ja viis aastat kasutamata seisnud mobiilne tapamaja siiski statsionaarsena Nurssi. "Meie juures saavad käia kõik Kagu-Eesti inimesed," rääkis Ruusamäe.

2010. aastal tellis põllumajandusministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu, mille alusel ostis riik 2013. aastal Soomest liikuvtapamaja. Praeguseks on selgunud, et tapamaja liikuvana majanduslikult siiski ära ei tasu.

Eesti Lambakasvatajate Ühistu asutati 2016 aastal.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitas tänavu taotletud otsetoetuste ja pindalapõhiste toetuste määrad ning hakkab 123,7 miljoni euro koguväärtuses toetusi välja maksma.

PRIA kinnitas 2017. aasta taotletud otsetoetuste ja pindalapõhiste üleminekutoetuste väljamaksmiseks vajalikud ühikumäärad. Seitset liiki toetuste kohta koostatakse otsused 11. detsembriks ning detsembrikuu jooksul plaanib PRIA toetused ka välja maksta, teatas PRIA.

Kõiki Eestis makstavaid otsetoetusi rahastab Euroopa Liit (EL) kokku 123,7 miljoni euro ulatuses. Eestile eraldati 2017. aasta ühtse pindalatoetuse (ÜPT) jaoks 80 miljonit eurot, ühikumääraks kujunes  83,71 eurot hektari kohta.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse eelarve on 37,1 miljonit eurot, ühikumäär 38,81 eurot hektari kohta.

Noore põllumajandustootja toetuse maksmiseks on 408 000 eurot, ühikumäär 20,92 eurot hektari kohta.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 800eurot, ühikumäär 305,31 eurot hektari kohta.

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on 5,6 miljonit eurot, ühikumäär 222,62 eurot piimalehma kohta.

Varasema põlumajandusliku tegevuse põhjal määratud toetusõiguste alusel makstavaid üleminekutoetusi rahastab Eesti riik kokku 6 miljoni euroga. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetusteks on 6 miljonit eurot, ühikumäär 9,56 eurot ühiku kohta. Heinaseemne üleminekutoetuste eelarve on 16 200 eurot, ühikumäär 14,41 eurot ühiku kohta.

Detsembris põllumeestele ja loomapidajatele makstavate toetuste eelarve on tänavu kokku ligi 15 miljonit eurot suurem kui eelmisel aastal.

Toetuste ootajate pangakontodele jõuab iga liiki toetus erineva ülekandega ja erineval ajal. Väljamakstavatelt summadelt teeb PRIA vajalikud tasaarveldused ja vähendused, sealhulgas peetakse eraisikute toetustelt kinni üksikisiku tulumaks.

Tugev lumesadu Eesti eri paigus pole kaasa toonud raskeid õnnetusi, kuid sellest hoolimata soovitab politsei nii sõidukijuhtidel kui ka jalakäijatel varuda rohkem aega ühest punktist teise jõudmiseks.

„Plekimõlkimisi ja teelt väljasõite juhtub igapäevaselt ning praeguse seisuga ei saa öelda, et tugev lumesadu oleks põhjustanud märkimisväärselt rohkem eksimusi. Inimesed on pikalt lund oodanud ja paistab, et suur osa neist on tänaseks ette valmistunud ja talverehvid alla pannud,“ ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse avariigrupi juht Tanel Pajumaa politsei- ja piirivalveameti teatel.

Alates tänasest on talverehvide kasutamine kohustuslik. „Kindlasti ei tohiks täna pikki sõite maanteedel ette võtta need, kelle sõidukil on veel suverehvid. Te seate ohtu enda ja kaasliiklejad.“

Pajumaa sõnum juhtidele, kelle jaoks lumised teed on midagi uut, on pikivahe hoidmine. „Libedus ja vähenenud vaateväli ei vii õnnetuseni, kui sõitmiseks valitakse oludele sobiv kiirus. Kiirustada ja rapsida pole mõtet – loodetud ajavõit võib muutuda ajakaotuseks. Pikivahet hoides ja rahulikult liigeldes viiakse õnnetusse sattumise risk alla,“ lausus politseinik. „Kui tuisk ja lörts muudavad nähtavuse nullilähedaseks ja tee libedaks, siis ei tasu ajada taga suurimat lubatud kiirust. Just pikivahe võib olla kriitilises olukorras puhver, mis päästab halvimast.“

Jalakäijad omavahel kokku põrgates surma ei saa – kergliiklejatele on ohuks just sõidukid. „Igale teeületusele, eriti paksu lumesaju korral, peab eelnema veendumus, et see on ohutu,“ rääkis Pajumaa. Ta lisas, et kuigi iga inimene omamoodi särav, siis ainus sära, mis autojuhile silma hakkab, tuleb helkurilt või mõnelt muult valgusallikalt.

Reede hommikul sõitis veoauto Tallinna–Narva maantee 172. kilomeetril teelt välja. Sarnaseid teateid teelt väljasõitude kohta on laekunud üle Eesti. Tihe lumesadu võis hommikul põhjustada õnnetuse Järvamaal, kus möödasõidul olnud Audi ei jõudnud oma ritta naasta ja põrkas kokku vastassuunas liikunud veoautoga. Kokkupõrke tagajärjel inimesed vigastada ei saanud.

Neljapäeva päeval aitasid politseinikud Harjumaal lahendada ligikaudu poolsada õnnetust. Nendes kokkupõrgetes, mille põhjustasid enamasti hoolimatus ja tähelepanematus teiste liiklejate suhtes, sai vigastada seitse inimest.

Reedel, 1. detsembril tähistatakse Eestis sisejulgeoleku päeva, mil peetakse meeles politseinikke, päästjaid, julgeolekutöötajaid, kaitseväelasi ja kõiki neid, kes on pühendanud ennast Eesti elanike turvalisuse kaitsele.

1. detsembril möödub 93 aastat 1924. aasta detsembris toimunud riigipöördekatse mahasurumisest, kui Nõukogude Liidust saadud relvastuse ja raha toel püüti kukutada Eesti Vabariigi valitsust ja kehtestada Eestis kommunistlik režiim. Mäss suruti maha samal päeval, rahutuste käigus hukkus 26 valitsusjõudude liiget ja tsiviilisikut.

"Võtkem täna endale hetk, et mõelda selle peale, et Eesti vabadus ja iseseisvus ei ole midagi enesestmõistetavat. Suur hulk inimesi teevad iga päev ennastsalgavat tööd selle nimel, et Eesti oleks vaba ja turvaline riik. Minu tänu ja tunnustus neile kõigile!" ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort pressiteate vahendusel.