Maanteeamet möönab, et pärast uue ühistranspordiseaduse ja kaugliinilubade väljastamise korra jõustumist on väiksematesse kohtadesse viivate kaugliinide arv vähenenud ja bussiühendused seega halvenenud.

"Kui suuremate keskuste vahel on bussiühendused paranenud, siis väiksematesse keskustesse kommertsalustel kaugbussiliini võrku teenindavad vedajad ei soovi sõita, tuues põhjuseks vähese reisijate arvu," ütles maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson BNS-ile. "Riigi ülesanne on seega leida lahendusi, et võimaldada väiksemate kohtade elanikel maakondliku liiniga sõita maakonna keskusesse, et sealt vajadusel ümberistumisega sõita edasi oma sihtkohta."

Williamsoni sõnul on alates tulevast aastast Eestis 11 ühistranspordikeskust, mille liikmed on kohalikud omavalitsused ja riik. "Kohalikud omavalitused teavad kõige paremini, kuidas nende inimesed liikuda soovivad. Sellest lähtuvalt saabki keskuste esimeseks eesmärgiks võtta üle maavalitsuse senised ülesanded ja luua võimalused ühistranspordi olukorra parandamiseks kaug-, maakonna- ja kohalike liinidega koostoimes," ütles Williamson. "Selleks, et maakondliku ühistranspordi olukorda parandada on Vabariigi Valitsus ette näinud lisavahendid, mis muu hulgas võimaldab keskustel ka liinikorralduse üle vaadata, sealhulgas vajadusel väljumisi või nõudeliine lisades."

Bussifirma Taisto Liinid sulgeb alates tuleva nädala esmaspäevast seoses majandusliku mittetasuvusega Tallinna–Antsla bussiliini, mille tõttu kaotab Antsla lisaks Tallinnale ühenduse ka Tartuga. Alates detsembrist sulgeb kaubamärgi Simple Express all tegutsev bussifirma Eesti Buss kolm Tallinna–Võru kaugliini, millest kahele on siiski esialgu leidunud uus vedaja.

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi Marek Vinki hinnangul põhjustab riiklik poliitika hambaravi kvaliteedi langust ning leiab, et riik peaks andma patsientidele suurema valikuvabaduse.

"Viimase aasta jooksul riigi poolt suutervise valdkonnas ellu kutsutud muudatuste eesmärk on sundida hambaraviasutusi täiskasvanute hambaravi ja proteesimise teenust pakkuma riigi poolt jõuga alla surutud hindadega," ütles Vink pressiteate vahendusel. "Valdav enamus Eesti hambaarstidest selle korraldusega liituda ei kavatse, /.../, sest kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet," lisas ta.

Liidu hinnangul tuleb hambaravis suurendada turumajanduslike mehhanismide mõju ja patsiendi vabadust kasutada riikliku hambaravitoetust endale meelepärane hambaarst. "Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus," märkis Vink.

"Tänane Eesti hambaraviteenus on Euroopa parimaid. See sai võimalikuks tänu hambaraviteenuse osutamise usaldamisele turutingimustesse – patsiendid said valida, kelle juures end ravida ning nende usalduse võitmiseks on Eesti kliinikud omavahel heas mõttes võistelnud - investeerinud tänapäevasesse tehnoloogiasse, ravipersonali elukestvasse õppesse ja muidugi ka klienditeenindusse, et hambaarsti külaskäik ikka võimalikult meeldiv oleks," sõnas liidu president.

Vinki sõnul on haigekassa lepinguga liitunud hambaraviasutuste hulk väike, kuna senisest kehvemat raviteenust asutused osutada ei soovi. "Hambaravi konveieritööks muutmisel kaotab eelkõige patsient. Kiirustamisest tingitud aseptika ehk haigustekitajate ülekandumise vältimiseks ühelt patsiendilt teisele, reeglite unarusse jäämise ja võimalike ravivigadega kaasneva hambaravi valdkonna maine languse tõttu kaotavad aga kõik," lisas ta.

Tänavu juulist muutunud hambaravihüvitise süsteem näeb ette ka 30-eurose hambaravihüvitise täiskasvanutele. Selle hüvitise eest saab hambaid parandada aga vaid nende arstide juures, kes on nõus riigi poolt ette kirjutatud hindadega tööd tegema. Alates uuest aastast tõuseb toetussumma 50 euroni.

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et alates reedest on talverehvid kohustuslikud.

Talverehvide mustri jääksügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit ning nende kasutamine on kohustuslik 1. märtsini, edastas siseministeerium.

Naastrehve võib sõidukitel kasutada alates 15. oktoobrist võib . Naastrehvidega on Eestis lubatud sõita kuni 31. märtsini. Aasta läbi tohib sõita lamellrehvidega, mille tähistus on M+S, MS, M.S. või M&S.

Haridus- ja teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias, aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Võru Gümnaasium.

Aasta ettevõtluse õpetajaks valiti Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht Mare Vaan, aasta ettevõtlusõppe mentor on ettevõtluskonsultant Kuldar Leis, aasta ettevõtlik õppur Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist ja ettevõtlusõppe programmi aasta tegija on Katrin Kivisild sihtasutusest Innove, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Laureaate tunnustasid ja auhinnad andsid üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Reps ütles tunnustustseremoonial, et nii tiitlivõitjate kui ka teiste esitatud kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha on imetlusväärne. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas saab muuta õppimise huvitavaks, eluliseks ja meeldejäävaks, otsides ja leides selleks erinevaid võimalusi ja meetodeid,” sõnas Reps. “Tunnustuskonkursile esitatud õppurid on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada omandatud teadmisi ja saadud kogemusi ka praktikas.”

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Võru Gümnaasium, mille direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – maakonnas on ühe elaniku kohta enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat ja sel õppeaastal on loomisel juba 15 uut firmat, kaasa teeb üle poole 11. klassi õpilastest. Õpilasfirmade programm on muutnud kooli populaarseks ka gümnaasiumisse suundujate hulgas.

Aasta ettevõtluse õpetaja tiitli pälvis Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht Marje Vaan, kes on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ja nõustab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. Marje on innustanud õpilasi läbi viima erinevaid koostööprojekte. Ta on avatud muutustele, alati valmis uuteks väljakutseteks ja leiab võimaluse ka kõige keerulisemate ideede elluviimiseks.

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Kuldar Leis, kes on juhtinud mitut firmat, praegu tegutseb ettevõtluskonsultandina ja on seotud erinevate ettevõtetega. Kuldari muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast aktiivse asjaosalise erinevates ettevõtlusõppe alastes tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. Kuldari pikaajaline ettevõtluskogemus võimaldab tal jagada nii valdkondlikke ekspertteadmisi kui juhtimisalaseid praktikaid ning seda jäätisest kuni moodsate ja innovaatiliste lahendusteni ehituses.

Aasta ettevõtlik õppur on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson , keda kirjeldatakse kui märkimisväärselt head õpilast, noort ettevõtjat, edukat ja järjekindlat sportlast, ettevõtlikku abiturienti ja vastutustundlikku kodanikku. Talle pakuvad huvi kõik ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. Ettevõtlikku vaimu jagab Marten ka koolikaaslastele, võttes vastu uusi väljakutseid ja olles eestvedaja rollis.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Katrin Kivisild, kelle tööandjaks on SA Innove. Katrin juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Ta on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. Lisaks aitab Katrin ettevõtlusõppe programmis nõu ja jõuga kaasa sellele, et Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmid ja Ettevõtliku kooli haridusprogramm koolides aina rohkem leviksid.