Jahimehed on praeguseks üle poole kuu kestnud hundijahi hooajal tabanud vaid ühe hundi, kes lasti novembri alguses Saaremaal.

Keskkonnaameti statistika järgi kütiti jahihooaja esimene ja seni ainus hunt Saaremaal. Väljaspool hooaega on eriloa alusel tänavu kütitud kolm hunti, neist kaks Raplamaal ja üks Saaremaal.

Hundijahi hooaja esimeses etapis tohib küttida Raplamaal kümme hunti. Võrumaal saab lasta kaheksa, Pärnu- ja Järvamaal kummaski seitse ning Harju- ja Läänemaal kummaski kuus hunti. Saare-, Valga- ja Viljandimaal tohib lasta igas maakonnas viis hunti, Hiiu- ja Lääne Virumaal kummaski maakonnas neli hunti. Põlva- ja Tartumaa jahimahed aga saavad hooaja esimeses etapis lasta kummaski maakonnas kolm hunti. Ida-Viru- ja Jõgevamaal hooaja alguses hunte lasta ei või.

Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine hooaja jooksul vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumusele.

Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist.

Uue nakkushooaja alguses on Ametiühingute Keskliit taas üle vaatamas nimekirja headest tööandjatest, kes hüvitavad oma töötajatele esimesi haiguspäevi.

Ametiühinguid kutsuvad selle nädala lõpuni kõiki töötajaid sellistest tööandjatest endale teada andma. Samas õhutavad ametiühingud ka teisi tööandjaid oma soodustusi uuesti üle vaatama, sest olenevalt aastast tabab Eestit talveperioodil üks kuni kolm massilist külmetushaiguste lainet.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul hakkasid ametiühingud haiguspäevade hüvitajaid otsima pool aastat tagasi.

"Kevadel saime kokku üle 50 tööandja, kes kas osaliselt või täielikult oma töötajatele esimesi haiguspäevi kompenseerisid," rääkis Peterson.

"Täna on haiguste periood jälle alanud ja teema taas aktuaalne," jätkas Peterson rõhutades, et tööandjate tagasisidele tuginedes hüvitatakse esimesi haiguspäevi sageli seetõttu, et massiliste haiguspuhangute ärahoidmine on kasulik ka tööandjatele.

Petersoni sõnul mõjuvad töötajate terviseprobleemid halvasti ettevõtete tööviljakusele, see omakorda kajastub kasumis ja palkades.

"Lisaks tuleb kaaluda ka muid võimalusi, näiteks töötajate vaktsineerimine töökohal," kommenteeris Peterson.

Teise ja kolmanda haiguspäeva hüvitamine on selle aasta algusest maksuvaba ja paljud tööandjad on asunud seda juba töötajate tervise säästmiseks kasutama. Riigikogu kehtestas maksumuudatuse kompromissina peale seda, kui ametiühingud esitasid Riigikogu juhatusele 25 tuhat allkirja esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamiseks.

Hetkel on esimesi haiguspäevi hüvitavate tööandjate nimekirjas 71 tubli tööandjat, kogu nimekiri on nähtav aadressil http://eakl.ee/moju-teemad/tervis/haiguspaevade-huvitamine

Politsei tabas esmaspäeval Eesti eri paigus roolist 17 joobes juhti.

Kõik tabatud juhid olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Esmaspäeva hilisõhtu seisuga on ID-kaardi uuendanud üle 272 000 inimese, mis on üle kolmandiku kõigist turvariskiga ID-kaartidest.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eID valdkonna juhi Margus Armi sõnul on kõige aktiivsem osa ID-kaardi kasutajatest vajalikud uuendused ära teinud, mistõttu on tempo rahulikum ja uuendamised avatud kõigile neile, kes ei ole veel ID-kaarti elektrooniliselt pidanud kasutama, kuid soovivad seda teha.

„Eile alustasime ka reklaamikampaaniaga, millega kutsume kõiki neid, kes ei ole veel oma ID-kaarti  uuendanud, seda tegema. Esialgu lähevad reklaampostitused üles suuremate linnade ühistranspordi peatustesse ning valgustatud välivitriinidesse, samuti klipid raadioeetrisse. Uuest nädalast lisanduvad ka telereklaamid,“ selgitas Margus Arm teisipäeval.

Selleks, et pakkuda inimestele rohkem võimalusi ID-kaartide uuendamiseks, olid läinud nädalavahetusel avatud nelja suurema linna kaubanduskeskustes ajutised teenindused. Kahe päeva jooksul uuendas ajutistes teenindustes oma kaartide sertifikaadid ligi 1400 inimest, üle poole neist kaartidest uuendati Tallinnas.

„Huvi meie ajutiste teeninduste vastu oli suur ja saime inimestelt väga positiivset tagasisidet, vaatamata sellele, et ootejärjekorrad olid kohati tunni aja pikkused,“ sõnas politsei- ja piirivalveameti (PPA ) identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik.

Tema sõnul tuleb siiski tõdeda, et suurem osa kaarte uuendama tulnud inimestest pole varem mitte kunagi kasutanud kaarte digitaalselt. „Näeme eriti eakamate klientidega suheldes, et ID-kaardi sertifikaate uuendatakse igaks juhuks ning ollakse nõus järjekorras ootamisega. Kui teil ei ole seni põhjust olnud PIN-koodidega ümbriku avamiseks ja te ei kasuta oma ID-kaardi PIN-koode, siis ID-kaardi sertifikaatide uuendamisega kiirustama ei pea. Ka uuendamata sertifikaatidega kaart on korras ja kehtib nii isikut tõendava dokumendina, reisimiseks Euroopa Liidus, digiretsepti kasutamiseks kui ka kliendikaardina,“ sõnas Ratnik.

Et tuua ID-kaartide uuendamise teenust inimestele lähemale ja leevendada PPA teeninduste koormust, tehakse erinevates kaubanduskeskustes ajutised teenindused lahti ka eeloleval nädalavahetusel. Täpsema ajakava ja asukoha kohta annab PPA infot selle nädala jooksul.

Esmaspäevast on avatud septembris turvariski tõttu suletud ID-kaardi avalike võtmete andmebaas, mis lihtsustab dokumentide krüpteerimist. „Kuigi uuendatud ID-kaartidega ilmselt enne aasta lõppu dokumente krüpteerida veel ei saa, on see võimalus olemas neil ID-kaardi omanikel, keda kirjeldatud turvarisk ei mõjutanud ning kes kaarti uuendama ei pidanud,“ ütles Margus Arm lisades, et krüpteerimine uuendatud kaartidega taastub aasta lõpuks.

Uuendamiste tagasiside näitab jätkuvalt, et väiksel osal inimestest ei pruugi uuendatud sertifikaatidega ID-kaart korrapäraselt toimida või kaart lukustub. „Kaardi edukaks kasutamiseks tuleb alati kasutada kõige uuemat ID-kaardi tarkvara ning uusimaid operatsioonisüsteeme. Enne 24. oktoobrit avalikustatud ID-kaardi tarkvaraversioonid ei toeta uuendatud ID-kaarti,“ toonitas Arm.

20. novembri seisuga on ID-kaardi uuendanud üle 272 000 inimese, neist 216 000 arvuti vahendusel ja üle 56 0000 politsei- ja piirivalveameti teenindustes. Viimastel päevadel on uuendajate arv jäänud kuni 6000 juurde, mis on kolm-neli korda madalam võrreldes tippkoormusega.

Peatatud sertifikaatidega ID-kaarte saab uuendada kas oma arvutis või PPA teenindustes järgmise aasta 31. märtsini. 1. aprillist peatatud sertifikaadid tühistatakse ning ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb taotleda PPA-lt uus kaart.

ID-kaart kehtib isikut tõendava dokumendina sellel märgitud kuupäevani. Samuti saab uuendamata ID-kaarti kasutada kliendikaardina ning apteegis ravimine kätte saamiseks.