Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop ütles neljapäevaõhtusel erakorralisel valitsuse pressikonverentsil, et turvariskiga ID-kaartidega seoses on juba pakkumisel ka pahavara.

Peterkopi sõnul muutus ohuhinnang pärast seda, kui Tšehhi teadlaste esmaspäeval avaldatud töö näitas, et ID-kaartide turvanõrkust on seni arvatust lihtsam ära kasutada.

Peterkopi sõnul on praeguseks ID-kaardi turvariski ärakasutamiseks juba pakkumisel ka pahavara, ent RIA-le teadaolevalt pole riski siiani ära kaustatud ja pole ka teada, kas pahavara töötab.

Peterkop kinnitas, et RIA on jõudnud arendada arendada välja mooduse, kuidas turvaveast mööda minna, ent paraku ei jõudnud ID-kaardi uuendus kõigi inimesteni enne, kui ohu realiseerumine muutus tõeliseks.

Peterkopi sõnul ei ole võimalik suurendada päevast uuendatavate ID-kaartide arvu üle 15 000.

Turvariskiga ID-kaartide sulgemine puudutab 760 000 inimest. Neljapäeva õhtuse seisuga oli ID-kaartide sertifikaate kauguuendada või sertifikaate politsei- ja piirivalveameti uuendada saanud ligi 40 000 inimest.

Kaitsevägi korraldab tuleva aasta mai alguses Lõuna-Eestis suurõppuse Siil 2018, kus osaleb kokku üle 13 000 sõduri 13 riigist.

2. mail algavat ja kaks nädalat kestvat õppust peetakse kogu Eesti territooriumil, kuid õppuse põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Kokku osaleb õppusel enam kui 13 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd.  

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul harjutab tuleva aasta Siilil suur osa reservväelasi ja vabatahtlikke sel korral maakaitsega seotud ülesandeid. "Maakaitse on turvavaip, mille sitkusest ja võitlusvõimest sõltub meie kaitsevõime," ütles kindral Terras. "Ootame õppusele kõiki kutse saanuid ja ka vabatahtlikke, et taas tunnetada seda üksmeelt ja tahet, mis seob meid ühte, kui kriisi korral on vaja anda endast parim, et kaitsta oma kodu," lisas kaitseväe juhataja.

Õppus on jagatud kolme etappi: 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Samuti viiakse sel perioodil läbi miinipildujate ja tankitõrjesüsteemide lahinglaskmised.

Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8.-12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos Saksa, Soome, Läti, Leedu ja USA üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Eelmine suurõppus Siil toimus 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel oli kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustasid osalejatest üle poole. 2015. aasta õppuse eesmärk oli kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist, lisaks harjutati 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ja taktitalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit märgivad ühisavalduses, et pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, leides, et üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on nende küttimine.

"Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki," ütles põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen. "Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel. Rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri."

Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks. "Samas on võimalik seda olukorda jahipidamise abil leevendada," sõnas ta.

Riik kompenseeris 2016. aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvikahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi.

"Maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ ütles talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats. „Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid."

2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.

Neljapäeval püsib teedel erinevate sademete tõttu libeduse oht ja seetõttu palub maanteeamet olla autojuhtidel ettevaatlik.

Varahommikul on teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel soolamärjad, märjad, soolaniisked või kuivad, saartel ja Kagu-Eestis sajab vihma ja lund ning teedel püsib libeduse oht, teatas maanteeamet BNS-ile.

Ilmaprognoosi kohaselt sajab päeval mitmel pool lund ja lörtsi, saartel ning läänerannikul ka vihma.

Maanteeamet tuletab meelde, et meljarealisel maanteel pärast lumesadu, tuisku või libeduse tekkimist ole ettevaatlik teisel sõidurajal sõites. Kui esimene sõidurada tundub hästi sõidetav, siis teine sõidurada ei pruugi seda olla, sest väiksema liiklussageduse tõttu toimivad libedustõrje materjalid seal aeglasemalt.