Eesti läks ööl vastu pühapäeva kell 04.00 üle talveajale ehk kellaosutid tuli nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega, edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 03.00 ja siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Riigi infosüsteemi ameti peadirektor Taimar Peterkopi sõnul on ID-kaardi turvariski ärakasutamise tõenäosus kasvanud, samas soovitab ta ID-kaartide uuendamisega e-teenuseid igapäevaselt kasutaval inimesel mitte kiirustada.

"Nüüd on teada, et sarnane turvarisk ilmneb väga laial toodete hulgal, mitte ainult ID-kaartidel nagu seni teadsime, vaid turvabaastarkvaral, mida tänapäeva arvutid kasutavad," ütles Peterkop pressikonverentsil. Tema sõnul mõjutab turvarisk mitmeid globaalseid ettevõtteid, mille hulka kuuluvad ka Microsoft ja Google.

Peterkopi sõnul on juba üle 2500 inimese alates kolmapäevast juba oma ID-kaardi tarkvara uuendanud, kuid ei soovita inimestel uuendamisega tormata, kuna mitmetel osapooltel on infosüsteemid uuendamata ning uuendatud tarkvaraga kaardiga pole võimalik neile ligi pääseda.

"Ei piisa sellest, et RIA, PPA, SK ID Solutions ja Gemalto on oma lahendused välja pannud, kõik teised peavad ka oma infosüsteeme uuendama," märkis Peterkop. Enamus Eestis tegutsevaid panku on jõudnud need uuendused ellu viia, lisas ta. "Meditsiinisektoris oleme palunud mitte tormata kuni ollakse nende uuendustega valmis," ütles Peterkop.

Praegu saavad korraga kauguuendust teha maksimaalselt 1000 inimest korraga ja 15 000 inimest päevas. ID-kaardi krütpeerimisvõimaluse uuendamisega läheb aega aga ligi kuu. "See ei ole tavaline IT arendus, on olulise mõjuga turvariski ennetamise protsess, mis siin käib, seetõttu oleme sunnitud asju tegema kiiremini," märkis Peterkop.

Peterkopi soovitab pikka meelt inimestele, kes oma ID-kaardi sertifikaate uuendavad ja palub inimestel hiljem uuesti proovida, kui parasjagu uuendada ei ole võimalik.

"Meie jaoks on väga oluline, et toimiksid elutähtsad teenused," märkis PPA peadirektor Elmar Vaher. "Uuedada on vaja sadu tuhandeid kaarte, tõrkeid võib tulla, peame olema valmis olukordadeks, kus tehnoloogia veab alt," lisas ta.

Vaher märkis et PPA on valmis teeninduses pikkade järjekordade tekkimiseks. Selles osas on PPA valmis pikendama teeninduste lahtiolekuaegu ning samuti avama teenindusi ka nädalavahetustel.

Turvariskiga kaarte on 800 000, millest 500 000 on digitaalse isikutunnistusena aktiivses kasutuses, rääkis Vaher. 45 000 nendest on väga aktiivses kasutuses, lisas ta.

PPA soovitab jätkuvalt inimestel võtta kasutasele ID-kaardile paralleelselt ka mobiil-ID.

Eeldatavasti on süsteemid valmis uue tarkvaraga ID-kaartide toetamiseks järgmisel nädalal. Kauguuendamata kaartide sertifikaadid peatatakse novembri keskel ning suletakse lõplikult aprilli alguseks. Lõplikult suletud sertifikaatide korral tuleb taotleda uus ID-kaart.

Septembri alguses teatasid valitsus, RIA ja PPA avalikkusele ID-kaardi turvariski avatastamisest Tšehhi teadlaste poolt. Turvarisk puudutab alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte, mida on ligikaudu 750 000.

Senise teadaoleva teabe kohaselt ei ole turvarisk ühegi konkreetse kaardi puhul realiseerunud. Praeguseks on suletud ID-kaardi avalike võtmete andmebaas, kuna ilma avalikku võtit teadmata ei ole võimalik antud turvariski kaardi ründamiseks kasutada.

Politsei leidis reede hilisõhtul Tartus Raadi linnaosas võsastunud alalt 20-aastase Reneti vägivallatundemärkideta surnukeha, teatas laupäeval politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Politsei uuris põhjalikult sündmuskohta ning jätkab tööd, et selgitada välja kõik täpsemad asjaolud, mis viisid noore mehe surmani. Täpne surmapõhjus selgitatakse lahangul.  

"Liigutav oli tunda ja näha, kuidas kogu Tartu ja teisedki olid otsingutel abiks nõu ja jõuga. Igaüks aitas südamest ning seda kahetsusväärsem on teadmine, et rasked ilmaolud, õhuke riietus ja muud ohtu sattumist soodustavad asjaolud võtsid meilt väga lühikese ajaga võimaluse Reneti elu päästa," möönis Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk.

Politsei avaldab sügavat kaastunnet Reneti lähedastele ja sõpradele.

Politsei tuvastas turvakaamerate salvestuste põhjal, et Renet lahkus 26. oktoobril kella 3 ajal Narva mnt ühiselamu juurest Roosi tänavale, tegi mitmeid põikeid kõrvaltänavatele ning jõudis 26. oktoobril kella 4.30 paiku Raadi linnaosas Kasarmu tänava lähistel võsastunud maastikule, kust politsei ta 27. oktoobri hilisõhtul leidis.

Pelletitootjal Graanul Invest Võrumaal Osulas asuv 10-megavatine koostootmisjaam, millesse investeeriti kokku 28,2 miljonit eurot, sai viimaks valmis.

Elektrijaam on edasiarendus Imaveres 2016. aastal käivitatud koostootmisjaamast ja koosneb kahest restkoldega katlast, jaama elektriline võimsus on 10 megavatti ja soojuslik võimsus 27 megavatti. Koostootmise kasutegur on 89 protsenti, kütusena kasutatakse puukoort, võsahaket ja hakkepuitu, teatas ettevõte.

Septembris tunnistas Elering elektrijaama elektrivõrgu nõuetele vastavaks ning jaam alustas septembris elektri tootmist. Jaam on võimeline käivituma ja opereerima elektrivõrgust sõltumatult. Elektrijaamas puudub personal ja kogu juhtimine toimub Imavere elektrijaamast. Osula jaam varustab soojusenergiaga samal kinnistul asuvat pelletitehast ja naabruses paiknevat AS-i Toftan saeveskit.

Osula koostootmisjaam on Graanul Invest grupi kuues koostootmisjaam, Graanul Invest grupi eesmärk on ehitada koostootmisjaamad kõikide pelletitehaste juurde.

Graanul Invest on maailma suuruselt teine graanulitootja, mis toodab aastas ligikaudu 2,3 miljonit tonni puidugraanuleid. Kontserni kuulub 11 pelletitehast, kuus koostootmisjaama ning kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet. Kontsernis töötas mullu keskmiselt 500 inimest, neist 170 Eestis.

Graanul Invest AS-i müügitulu kasvas 2016. aastal 17,5 protsenti 285,5 miljoni euroni ja puhaskasum 19,7 protsenti 33,6 miljoni euroni.