EESTI UUDISED BNS

Alanud nädal tuleb jahe ja sajune

Võrumaa Teataja

Alanud nädalal on oodata jahedat ja sajust ilma, võib sadada ka lund ja lörtsi.

Teisipäeval koondub kõrgrõhkkond Peipsi taha ja selle lääneserv katab Eestit. Öö on rahulik ja laialdaselt on ka selget taevast ning õhutemperatuur langeb sisemaal 2-6 külmakraadini, pilvisemates paikades jääb õhutemperatuur nulli ümbrusse ning meretuulega rannikul tuleb kuni 4 soojakraadi. Päeva jooksul suureneb Läänemere poolt madalrõhkkonna surve ja tõstab kagutuule tugevamaks, saartel on pärastlõunal puhanguid kuni 14 m/s. Sadu ei jõua ja veel on laiguti ka päikest näha. Sooja tuleb 1-5 kraadi.

Kolmapäeval liigub uus osatsüklon Rootsi rannikule ja jätkub kagutuule tugevnemine ning päeval on sisemaal puhanguid 15 m/s, saartel kuni 20 m/s. Mandril suurt sadu oodata ei ole, vaid üksikutes kohtades võib veidi lörtsi või uduvihma langeda ning seda suurema tõenäosusega Lääne-Eestis. Tihedam lörtsi- ja vihmasadu jõuab õhtul saartele. Õhutemperatuur jääb öösel sisemaal vahemikku -1 kuni -6, saartel ja läänerannikul 0 kuni +4, päeval 1-4, saartel kuni 6 kraadi..

Kui neljapäeval peaks madalrõhkkond Rootsi rannikult Soome liikuma, jõuab Eestisse sadu vaid algul lume ja lörtsina ning saartest alates läheb sadu üle vihmaks. Tuul on väga tugev, puhub kagust ja lõunast, seejärel pöördub edelasse. Õhutemperatuur jääb vahemikku -3 kuni +2, saartel kuni +6 kraadi. Päev tuleb vihmahoogude ja tugeva edelatuulega ning õhutemperatuur tõuseb üle +5, saartel kuni 10 soojakraadini. Kui aga neljapäeval jõuab madalrõhkkond Rootsi rannikult Liivi lahele ja suundub sealt edasi Läti poole, on Eestis oodata luud ja lörtsi, puhub tugev idakaare tuul ning päevane õhutemperatuur jääb vaid 0 ümbrusse.

Tihedam laussadu eemaldub reedeks, kuid madalrõhkkonna serva mööda kandub üle Eesti sajuhooge. Valmis tuleb olla nii lörtsiks kui vihmaks. Õhutemperatuuri arvutused annavad ööks võrdsed võimalused nappidele pluss- ja miinuskraadidele, päevane tõus ulatub soojema variandi korral 5-10 plusskraadini. Jahedama olukorra korral jääb õhutemperatuur nulli kanti.

Laupäeva öösel on madalrõhkkonna mõju nõrgem ja saju võimalus väiksem ning ilm rahulikum. On soodsad tingimused õhutemperatuuri languseks nulli ümbrusse ja alla selle. Päeval jõuab Skandinaavia põhjatippu uus madalrõhkkond, laieneb Läänemere suunas ja toob meile lörtsi ja vihma ning tõstab tuule tugevaks. Õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis üle +5 kraadi, idapool võib veidi madalamaks jääda.

Pühapäeval jääb Läänemere ümbrus madalrõhkkonna mõjusfääri ning lörtsi- ja vihmahoogude tõenäosus on suur. Tuul sisemaal nõrgeneb, saartel on tuul tugev. Öö on nulli lähedane, päev mõne plusskraadiga.

Esmaspäeva öösel on eemalduva madalrõhkkonna järel veel sajuhooge sagedasti, päeval hõredamalt. Ilm on jahe. Öösel jääb õhutemperatuur nulli kanti, päeval tuleb paar kraadi sooja.

Mobiiltelefonide müük septembris langes

pixabay

Uuringufirma Gfk andmetel langes käesoleva aasta septembris Eestis mobiiltelefonide müük aastaga tükiliselt 1,4 protsendi võrra 36 100 telefonile ja rahalises vääringus 13,2 protsendi võrra 9,2 miljonile eurole.

Müüdud 36 100 telefonist 28 900 olid nutitelefonid, mida oli möödunud aasta septembriga 4,9 protsenti vähem. Samas nuputelefonide müük jällegi kasvas aastaga 16,1 protsenti 7200 telefonini, teatas Tele2.

Selle aastaga on Tele2 turundus- ja müügidirektori Kristjan Seema sõnul märgatavalt suurenenud online-müügi osakaal. "Gfk statistika järgi osteti septembris ligi 20 protsenti mobiiltelefonidest internetist, aasta tagasi osteti online'ist 14 protsenti telefonidest. Veebi vahendusel soetatakse Tele2-st just Samsungi ja Apple'i kallimaid mudeleid," rääkis Seema.

"Jätkuvalt koguvad üha enam populaarsust nuputelefonid. Kogu Eesti turul ja ka Tele2-s kasvas viimases kvartalis hüppeliselt nuputelefonide müük, mida võrreldes teise kvartaliga müüdi Gfk andmetel 25 protsendi võrra rohkem. Sellele on kaasa aidanud Nokia 3310 tagasitulek. Nuputelefone soetatakse tihtipeale lapsele esimeseks mobiiltelefoniks, tagavaratelefoniks nutitelefoni kõrvale," lisas ta.

Seema sõnul on Nokia sel aastal teinud tõelise tagasituleku. "Tele2-s on viimase seitsme kuuga Nokia kasvatanud väga jõudsalt oma turuosa. Nokia esimene nutitelefon Nokia 3 jõudis septembris ka Tele2-s müüduimate telefonide esikümnesse," rääkis Seema.

Ta lisas, et iPhone'i müük oli septembris pigem tagasihoidlikum. "Algas küll Apple'i uue mudeli iPhone 8 eelmüük. Aga kuna uus mudel ei erine suurelt eelkäijast, siis ei ole see ostuhullust kaasa toonud. Oktoobrist jõuab müügile uuenduslik iPhone X, mis annab Apple'i müügile Tele2-s kindlasti hoogu juurde," märkis Seema.

Seema sõnul on nuputelefonide populaarsus viinud mobiiltelefonide keskmise hinna aasta madalaimale tasemele. Gfk jaeturu-uuringu kohaselt oli mobiiltelefoni keskmine ostuhind septembris 256 eurot, mida on umbes 12 protsenti vähem, kui aasta varem samal ajal.

Möödunud ööpäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

Võrumaa Teataja

Möödunud ööpäeval ei juhtunud Eestis ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Siseministeeriumi andmetel on tänavu olnud juba 13 sellist päeva, kui politseinikud pole pidanud tegelema raskete liiklusavariidega. Esimene selline päev oli 1. jaanuar, teine 14. jaanuar, kolmas 7. veebruar, neljas 12. veebruar, viies 2. märtsil ja kuues 14. märtsil. Seitsmes avariivaba päev oli 26. aprillil, kaheksas 7. mail, üheksas 10. mail, kümnes 16. juunil, üheteistkümnes 26. juunil, kaheteistkümnes 13. oktoobril ning viimane 22. oktoobril.

Mullu oli selliseid päevi 19, kui liiklusavariides ei saanud viga ühtegi inimest.

Järgmise aasta alampalk tõuseb tõenäoliselt 500 euroni

Võrumaa Teataja

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit jõuavad alampalga läbirääkimistes kokkuleppele ilmselt kolmapäeval, tõenäoliselt tõuseb alampalk järgmisest aastast 500 euroni.

"Loodame lähiaegadel kokkuleppele jõuda. Enne ei saa rääkida, kui oleme ametiühingutega kokkulepped ära leppinud. Ma usun, et kolmapäevaks on selge, mulle tundub, et oleme tegelikult üsna lähedal. Kui ametiühingute poolt üllatusi ei tule, siis peaks järgmisel nädal selgust saama," ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar BNS-ile.

Ametiühingute keskliidu juhataja Peep Petersoni sõnul tõuseb alampalk järgmisest aastast ilmselt 500 euroni.

"18. oktoobril tööandjate keskliidu volikogu arutas seda ja nad andsid ühele võimalikule leppe versioonile heakskiidu, meie arutame sama asja järgmise nädala teisipäeval. Kui see versioon meie juhatusele sobib, siis võiks järgmise nädala jooksul sündida alampalga lepe," ütles Peterson BNS-ile.

"Praegusel hetkel on tööandjad kinnitanud leppe tekstis järgmiseks aastaks 500 eurot ja edaspidi tõuseks alampalk valemi alusel, mis lähtub ennekõike tööviljakuse tõusust," ütles Peterson. Ta lisas, et uues indikeerivas valemis tõuseks alampalk teatud piiranguid arvestades kahekordses tööviljakuse tõusu tempos. Olemasolevate prognooside järgi tõuseks miinumpalk seega iga-aastaselt umbes 30 euro võrra.

"See kord ei ole kokkulepe kaheks aastaks, vaid üheks aastaks. See valem on meie jaoks hetkel kõige keerulisem asi, mida me juhatuses arutame, seal on veel kaks piirangut tööandjate poolt seoses inflatsiooniga, et alampalga kasv ei saa alla inflatsiooni olla ja ta ei saa üle kahekordse majanduskasvu olla," ütles Peterson.

Praegusel hetkel on tööandjad kinnitanud leppe tekstis 500 eurot järgmiseks aastaks ja edaspidi tõuseks valemi alusel , mis lähtub ennekõike tööviljakuse tõusust ehk kahekordsest töviljakuse tüusust, omad piirangud kui uus alampalk jääb alla 40 protsenti keskmisest palgast, sisialustame uusi läbirääkimisi, aga seal on veel kaks piirangut tööaandjate poolt, seoses inflatsiooniga, et ta ei saa alal inflatsiooni olla ta ei saa üle kahekordse majanduskasvu olla.

Ametiühingute keskliit ning tööandjate keskliit alustasid augusti alguses läbirääkimisi järgmise kahe aasta alampalga määrade osas. Ametiühingud on varasemalt välja käinud ettepanekud, et miinimumpalga võiks tõsta pooleni Eesti keskmisest palgast ning kolme aastaga 620 euroni kuus.

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbirääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.

Eeloleva nädala algus toob paiguti krõbedat öökülma

Võrumaa Teataja

Eeloleva nädala esimene pool toob hallaöid ja krõbedat öökülma, kus termomeetrinäit langeb kohati kuni 7 pügalat alla nulli.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib veidi sadada. Puhub ida- ja kirdetuul 2-7, saartel kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +1, rannikul kuni +5 kraadi. Esmaspäeva päeval valitseb samuti vahelduv pilvisus. Kohati võib sadada vähest vihma või lörtsi. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 2-6 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idatuul 2-7, saartel kuni 11 m/s. Külma on 1-5 kraadi, saartel tuleb kuni 3 kraadi sooja. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idatuul 2-7 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Külma on 2-7, saartel tuleb kuni 3 kraadi sooja. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Kaheksas raskemas liiklusõnnetuses sai viga 17 inimest

Pilt on illustratiivne  Võrumaa Teataja

Eesti eri paigus juhtus reedel kaheksa tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai vigastada 17 inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 11.09 ajal, kui 52-aastane mees sõitis Tallinnas Paldiski maanteel Järvekalda tee ristmikul Seat Leoniga tagant otsa Scania õppebussile, mida juhtis 66-aastane mees, teatas siseministeerium. Bussiga sooritas õppesõitu 21-aastane mees. Kiirabi viis Seati juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 12.41 paiku Tartumaal Rõngu vallas Käo külas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 162. kilomeetril, kus 23-aastane mees sõitis Toyota Hiluxiga ette peateel liikunud Volkswagen Golfile, mida juhtis 68-aastane naine. Kiirabi viiv Volkswageni juhi Tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 15.16 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Vorbuse külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 178. kilomeetril, kus Volkswagen Golf juhtinud 74-aastane mees alustas sõidutee äärest ootamatult tagasipööret ning keeras ette tagant lähenenud Mercedes-Benz Vito mikrobussile, mida juhtis 52-aastane mees. Kiirabi viis nii Volkswageni juhi kui ka sõidukis viibinud 69-aastase naise Tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 16.59 paiku Tartus Ravila tänaval, kus 25-aastane mees sõitis Opel Astraga otsa ülekäigurajal teed ületanud 29-aastasele mehele. Kiirabi viis jalakäija Tartu Ülikooli kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 16.37 ajal Pärnus Riia maantee ja Laine tänava ristmikul, kus 49-aastane mees sõitis Mercedes-Benz Conectog tüüpi liinbussiga kollase tule ajal ristmikule. Samal ajal hakkas paremalt poolt aga eakas naine ülekäigurada ületama – bussijuht pidi seepeale järsult pidurdama ja bussis olnud reisijad kukkusid. Kiirabi toimetas Pärnu Haiglasse viis reisijat: 44-, 56-, 81- ja 82-aastase naise ja 46-aastase mehe.

Kuues õnnetus juhtus kella 18.38 ajal Põlvamaal Kanepi vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 238. kilomeetril, kus Volkswagen Caravelle roolis olnud 40-aastane mees põikas mööda teel seisvast sõidukist ja sõitis seejuures tagant otsa teisele ees sõitnud Volkswagen Caravellele, mida juhtis 47-aastane mees. Kiirabi viis Tartu Ülikooli kliinikumi otsa sõitnud sõiduki juhi ja teises sõidukis viibinud 16-aastase tüdruku. 

Seitsmes õnnetus juhtus kella 19.46 ajal, kui 24-aastane mees sõitis Kose vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 48. kilomeetril Lexus IS220D-ga tagant otsa vasakpööret sooritanud Kia Optimale, mida juhtis 46-aastane mees. Löögi tagajärjel paiskus Kia kraavi. Sõidukite juhid ja Kias viibinud 43-aastane naine tuli kiirabil toimetada Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kaheksas õnnetus juhtus kella 20.09 paiku Raplamaal Märjamaa vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 49. kilomeetril, kus 77-aastane mees sõitis Mazda Premacyga tagant otsa Vardi-Nurme teele vasakpööret sooritava Mercedes-Benz Actrose rekka haagisele. Kiirbi viis Mazda juhi ja kaasreisija, 74-aastase naise Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Pime aeg on käes ja politsei soovitab autojuhtidel üle vaadata nii tuled kui ka kojamehed. Samuti tuleks hakata mõtlema eesootavale rehvivahetusele. Kergliiklejad peavad üles otsima helkurid ning need enda külge riputama. Pimedas liikuvatel inimestel soovitab politsei kasutada ka lampi, mis aitab neid õigeaegselt märgata.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD