Kolm ametkonda kontrollisid i Lõuna-Eestis ühisreidil raskeveokeid, rikkumisi või puudusi avastati igal kolmandal juhil või veoautol.

Politsei, maksu- ja tolliamet ning maanteeamet kontrollisid eelmisel nädalal toimunud ühisreidil Lõuna-Eesti eri paikades, kas veoautod vastavad tehnonõuetele ning nende juhid on puhanud, edastas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse liiklusgrupi juht Hanno Viibus ütles, et enamus kontrollitud veoautodest olid korras. "Rikkumisi või puudusi avastasime jämedalt igal kolmandal juhil või veoautol. Kõige rohkem eksiti töö- ja puhkeaja nõuete vastu. Juhid, kes on suuremõõduliste ja –massiliste veoautode roolis, peavad olema värsked, et mistahes ootamatusele reageerida. Kõik väsinud roolikeerajad on ohtlikud, ainus erinevus on potentsiaalne kahju, mida ta võib oma sõidukiga põhjustada," ütles Viibus.

Viibus lisas, et kümmekond sõidukit ületasid lubatud massi ning viiel polnud veos turvaliselt kinnitatud.

Kokku kontrolliti enam kui 200 sõidukit, neist 174 olid raskeveokid, 65 sõiduautod ja kaheksa traktorid. Piiripunktides tuvastati neli sõidumeerikuga manipuleerimist ja üks vale kaardi kasutamine. Erakorralistele tehnoülevaatusele suunati 16 veoautot ja kolm sõiduautot. Näiteks suunati ülevaatusele veoautod, millel lekkisid vedelikud ning mille raamipoldid olid lahti või puudu.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere sõnul vajab eriotstarbelise diislikütuse kasutamistingimused jätkuvalt meelde tuletamist. Ta märkis, et kuigi alates 2015. aastast võib niinimetatud sinist kütust tarbida ainult põllumajanduses kasutatavates traktorites ja kombainides või kalalaevades, leiti reidil kümnel juhul sõidukitest sinise kütuse kasutamise jälgi.

"Rikkumised ja puudused veoautode juures on kõrgendatud oht liikluses. Viimastel aastatel on olukord paranenud, kuid arenguruumi veel on. Transpordiettevõtete juhid peavad hakkama rohkem tähelepanu pöörama enda sõidukite heakorrale, sest liiklusohutusse panustamine ei ole kulu, vaid investeering," ütles maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi.

Riigi ilmateenistuse prognooside kohaselt võib lähiöödel tulla öökülma, mistõttu tuleb valmis olla, et teed võivad öösiti ja varahommikuti libedad olla.

„Maanteeamet teehoolde tellijana kinnitab, et kõik riigiteede hooldust tegevad ettevõtjad on talihooldeks valmis, kuid sellele vaatamata võivad teed järsku libedaks muutuda,“ kinnitas hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa ameti teatel. „Seetõttu on sõidukiiruse valimine eriti oluline – lubatud suurim sõidukiirus ei ole liiklejatele kohustuslik.“

Sõidukijuht peab alati arvestama, et talvised sõiduolud erinevad kardinaalselt suvistest ning ootamatut libedat teed tuleb võtta praegusel aastaajal normaalse nähtusena. Lisaks sellele tuletab maanteeamet autojuhtidele meelde, et auto vajab kindlasti enne talve ülevaatamist. Ühelt poolt on olulised talverehvid, kuid samuti tuleb kontrollida sõiduki tehnilist olukorda ja varustust.

Talverehvide kohustuslik kasutusaeg on alles ees, kuid naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist. Maanteeameti liiklusohutuse eksperdi Villu Vane sõnul eraldi korraldust rehvide vahetuseks keegi ei anna – rehvide vahetamise otsuse teeb iga juht ise ilmastikuolude ja oma igapäevase teekonna põhjal. „Rehvivahetuse täpne aeg sõltub eelkõige teeoludest ning sellest, kui palju ja millistel teedel sõidetakse. Maanteeamet täpset kuupäeva ette ei kirjuta,“ selgitas Vane, kelle sõnul peavad 1. detsembriks kõigil autodel all olema talverehvid.

„On elementaarne, et auto peab läbima tehnoülevaatuse ausalt. Sügise hakul peaks iga autojuht ise üle vaatama tulede, autoakende ning kojameeste seisukorra,“ lisas Vane.

Hea nähtavuse tagamiseks tuleb regulaarselt puhastada klaasipühkijaid. Vajalik on puhastada tuuleklaasi ka seestpoolt, et see ei hakkaks madalalt paistva päikese käes sillerdama. Samuti peavad olema õigesti reguleeritud auto tuled. Kõige lihtsam viis tulede kontrollimiseks on suunata valgusvihk siledale pinnale, nagu hoone sein või garaažiuks ning kui laternate valgusvihu kõrgus on ühesugune, siis on tuled korras. Juhul, kui need näitavad erinevalt, tuleb lasta tuled korda teha.

„Autos peab käeulatuses olema ohutusvest, et juht saaks seda halva nähtavuse korral ning pimedal ajal hädapeatudes autost välja astudes kanda. Mõistlik on autos hoida mõnda helkurit, et hädapeatuse korral oleksid ka kaassõitjad autost väljudes märgatavad,“ tõi Vane välja.

Pimedal ja märjal ajal liigeldes tuleb hoida ohutut pikivahet ning vältida ohtlikke manöövreid. Olenemata hooldenõuetest ja tehtud hooldetöödest võivad teed muutlikes ilmaoludes ikkagi ootamatult libedaks muutuda.

Selle aasta üheksa kuu andmed näitavad, et hambaarsti juurde on jõudnud vaid 53,4 protsenti kolme- kuni 19-aastastest lastest ja noortest.

Hambaarstikülastuste arvu tõstmiseks alustab haigekassa laste hammaste tervise teavituskampaaniat, mille eesmärgiks on tõsta laste ja noorte teadlikkust suu tervisest ning meenutada vajadust käia vähemalt kord aastas hambaarsti juures kontrollis.

Kuna kõige vähem jõuavad hambaarsti juurde noored vanuses 15-19 eluaastat (44-50%) siis on ka käesolev kampaania suunatud esmalt sellele vanusegrupile, et aidata neil astuda täiskasvanuellu tervete hammastega. Eestis on alla 19-aastaste laste hambaravi haigekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Samuti on oluline teavitada noori, kuidas ka ise hammaste eest õigesti hoolitseda. Selleks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas kaks kuni kolm minutit, hoida toidukordade vahel pausi, kasutada pehmet (soft-märgistusega) hambaharja ja fluoriidiga hambapastat ning janu korral juua vett.

Kampaania kestab ühe kuu vältel, oktoobri keskpaigast novembrini. Lisaks teleklipile, raadio-ja sotsiaalmeediareklaamidele on valminud ka ühe minuti loengud, seda nii eesti kui ka vene keeles.

Ligi pool aastat on tarbijakaitseamet ja sotsiaalministeerium arutlenud videomängude vanusepiirangute kohta ja nüüd on jõutud ettepanekuni, et Eestis võetakse kasutusele PEGI (üleeuroopalise mänguteabe süsteem) soovituslikud vanusepiirangud, kuid on jäetud sisse ka võimalus, et 18-aastastele mõeldud mänge saavad mängida ka nooremad.

16- ja 17-aastaste laste puhul laieneks vanusepiirangust möödavaatamine ka ürituste korraldajatele, kellele antakse õigus eeldada vastava loa olemasolu seda ise kontrollimata. Säärane muudatus tooks leevendust mänguürituste korraldajatele, kes on hetkel äraootaval seisukohal.  Allikas: Geenius.ee