Kaks päeva kestnud politseilised tegevused ning otsingud linnas koos vabatahtlikega ei ole tulemust andnud ning 10-aastase Laura Liisi asukoht on seni teadmata, teatas Põhja prefektuur.

Laurat nähti viimati kolmapäeval kella 10 paiku Tallinna sadama piirkonnas. Politseinikud tegid kindlaks, et tüdruk liikus kella 10 ajal Tallinnas D-terminalist Jõe tänava suunas. Teadaolevalt liikus tüdruk sealt bussiga number 18 Nõmme suunas. Laural on küll telefon kaasas, kuid see on välja lülitatud.

Häirekeskus sai 11. oktoobril kella 20.20 ajal kõne, et 10-aastane Laura Liis pole koju ema juurde naasnud. Info tüdruku kadumisest edastati kõikidele Põhja piirkonna politseipatrullidele. Öösel anti info edasi ka turvaettevõtetele ning ühistranspordiettevõtetele ning lasti otsiti Tondiraba jäähalli ja Hipodroomi piirkonnast. Politseinikud on suhelnud kooliga ning klassijuhatajaga. Korrakaitsjad on käinud läbi kaubanduskeskused, kauplused, tanklad, noortekeskused ja raamatukogud. PPA teavitas Soome ja Rootsi piirivalvet veendumaks, et tüdruk pole riigist lahkunud. Hetkel ei ole alust arvata, et ta seda teinud oleks.

Tänaseks on teada, et tüdruk oli viimati kolmapäeval, 11. oktoobril kella 10 paiku sadama D-terminalis ostu sooritanud. Ta liikus sama päeva hommikul kella 10.10 ajal Tallinnas D-terminalist Jõe tänava suunas. Mõned minutid hiljem oli ta Ahtri tänava Olerexis ning kell 10.40 ajal läks ta Viru keskuse bussiterminalist number 18 bussile.

Laura Liis võis olla 11. oktoobri lõuna paiku Järve keskuses ja selle ümbruses. Eile, 12. oktoobril kella 12 paiku nähti ühe vihje kohaselt Laura Liisi tundemärkidele vastavat tüdrukut Pääskülas Nõmme ujula läheduses ning Rõõmu tänava ja Vabaduse puiestee ristmikul asuva Rõõmu kebabi juures.

12. oktoobri õhtul kell 20.30 paiku alustati koos Reservpäästerühma vabatahtlikega D-terminali ja linnahalli vahelistel tühermaadel maastikuotsinguga välistamaks, et Laura Liis pole selles piirkonnas abitus olukorras. Otsingutega liitusid ka tsiviilisikutest vabatahtlikud. Koos vabatahtlikega jätkati tüdruku otsimist varahommikuste tundideni Nõmme ja Mustamäe parkides, kuid kahjuks tulemusteta.

Kodust lahkudes oli Laura Liisal seljas tumesinine jope, sinised sukkpüksid, tumesinine kooliseelik ja seljas värviliste ruutudega suur koolikott. Tüdrukul oli mobiiltelefon kaasas, kuid see on kadumise hetkest välja lülitatud.

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna juhi Veiko Randlaine sõnul jätkavad politseinikud info kogumist, millest võiks olla abi Laura Liisi käitumismustri välja selgitamisel ning seeläbi tema leidmisel.

"Kontrollime kõiki meieni jõudvaid vihjeid, mida on inimestelt laekunud palju. Täname kõiki, kes on meile oma tähelepanekutest teada andnud. Kuniks tüdrukut ei ole leitud, jääb kehtima meie üleskutse andma igast infokillust hädaabinumbrile teada. Eriti ootame nende inimeste kõnesid, kes nägid tüdrukut bussis number 18 kolmapäeva ennelõunal liikumas Nõmme suunas," ütles Randlaine.

Politsei palub kõigil, kes märkavad kirjeldusele vastavat tüdrukut, anda sellest teada hädaabinumbril 112 või infotelefonil 612 3000.

Harju maakohus mõistis neljapäeval neljaks aastaks vangi 29-aastase Eduardi, keda süüdistati sugulise iseloomuga kuritegudes lapseealiste kallal.

Süüdistuse kohaselt tülitas Eduard mullu novembris ning tänavu kevadel kokku neljal korral liinibussides ja kinos alla 14-aastaseid tüdrukuid, istudes nende kõrvale ja hõõrudes oma jalga intensiivselt vastu kannatanuid, teatas kohtu pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Ühe episoodi puhul ahistas Eduard kinos mitme minuti vältel 9-aastast kannatanut, katsudes vaatamata keelamisele korduvalt käega kannatanu põlve ja reit.

Juuni alguses pidas politsei Eduardi kahtlustatavana kinni ja ta vahistati. Mees kahetses oma tegu ja tunnistas, et on haige inimene, kelle huvi noorte tüdrukute vastu lööb välja pärast alkoholi tarvitamist.

Kohus lahendas kriminaalasja kannatanute säästmiseks lühimenetluses. Eduard tunnistati süüdi lapseealise suhtes muu sugulise iseloomuga teo toimepanemises. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 1223 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Selle saab edasi kaevata, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist antakse teada seitsme päeva jooksul.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1185 sündi, neist 584 tüdrukut ja 601 poissi.

Kaksikuid registreeriti 22 paari, neist kolm paari poisse, üheksa paari tüdrukuid ja kümme segapaari. Tallinnas registreeriti 428 sündi, Harjumaal 139, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 37, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 12, Pärnumaal 71, Raplamaal 33, Saaremaal 25, Tartumaal 171, Valgamaal 21, Viljandimaal 39 ja Võrumaal 29 lapse sünd.

Septembris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia, Emilia, Lenna, Eliise, Emma, Maria ja Mirtel. Poistele pandi enim nimeks Oskar, Robert ja Miron.

Eelmisel kuul sõlmiti 588 abielu, neist 40 notarite ja 49 vaimulike poolt. Lahutati 236 abielu, neist 22 notarite poolt. Septembris registreeriti 1124 surma. 

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 18 ja maavalitsuse otsusega 111 inimesele, neist eesnimi 23, perekonnanimi 101 ning ees- ja perekonnanimi 5 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 86 naist ja 43 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1142 sündi, 1200 surma, 567 abielu, 223 abielulahutust ja 105 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Päästeamet korraldab laupäeval enam kui 60 päästekomandos üle Eesti avatud uste päeva "Emad päästekomandodes", kuhu on oodatud pere turvalisusele mõtlevad pereemad.

14. oktoober on mitmel pool maailmas tuntud kui Home Fire Drill Day, kuid Eestis ei ole veel harjutud perega rääkima, kuidas peaks õnnetuse korral käituma, teatas päästeameti pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Näiteks tuleks arutada, kus on pere kogunemiskoht väljaspool maja, juhul kui on vaja majast lahkuda.

Päästjad arutavad emadega kodule evakuatsiooniskeemi joonistamise üle, samuti räägitakse, kuidas peavad pereliikmed põlengu korral käituma. Jutuks tulevad asjad, mida mida peaks köögis kindlasti käe sisse harjutama ja meelde jätma, samuti teemad, kuidas ssaaks pere majast kiirelt väljuda ja ellu jääda.

Päästjad tutvustavad ka komando igapäevaelu ning näitavad päästetehnikat ja -varustust.