EESTI UUDISED BNS

28 omavalitsust üle Eesti soovib oma põhikoole korrastada

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps  FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Tähtaegselt 2. okoobriks esitasid 28 kooli Innovesse investeerimisettepankud põhikoolivõrgu korrastamiseks, taotledes kokku ligi 70 miljonit eurot - Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust on võimalik anda 37 miljonit eurot.

Taotletav toetus aitab omavalitsustel viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on eesmärk see, et põhikoolid oleksid veelgi kodusemad, hubasemad ja soojemad. „Ühtlasi on tegu hea näitega omavalitsuste ja riigi koostööst, millest võidavad kõik, eriti õpilased ja õpetajad,“ lisas minister.  

Taotlusvooru said investeerimisettepanekuid esitada omavalitsused, kes liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme, on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud riigiga kokku riigigümnaasiumi asutamises. Toetust antakse põhikooli õppehoone rekonstrueerimiseks või uue ehitamiseks,  sisustamiseks või ka koolivõrgu korrastamisel vabaneva endise hoone lammutamiseks. Taotlusvooru minimaalne toetussumma projekti kohta on 200 000 ja maksimaalne viis miljonit eurot. Õppehoonete lammutamiseks sai küsida toetust kuni 200 000 eurot. Toetuse summale lisandub ka ettepaneku esitaja omafinantseering, mis on vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Innovesse esitatud investeerimisettepanekud vaatab läbi haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul moodustatud valikukomisjon, kelle hindamistulemuste alusel koostab ministeerium 2018. aasta alguses projektide nimekirja eelnõu investeeringute kavva kandmiseks. Investeeringute kava kinnitab valitsus.

Tegemist on põhikoolivõrgu korrastamise teise taotlusvooruga, mis oli avatud 10. juulist kuni 2. oktoobrini 2017.  Esimene voor oli avatud 31. märtsist kuni 30. juunini 2016. Kokku on taotlusvoorude investeeringute maht koos omaosalusega ligi 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Sihtasutus Innove on hariduse kompetentsikeskus Eestis, mis edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi. 

Hääle on andnud ligi 30 000 valijat

Võrumaa Teataja

Neljapäeval kella 20 seisuga on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel hääletanud 29 894 valijat.

Üle Eesti on maakonnakeskustes hääletanud 6103 ja interneti teel oma hääle andnud 23 791 valijat, teatas valimisteenistus..

Tallinna üheksas jaoskonnas käis valimas 3664 ja Tartus kuues jaoskonnas 1207 inimest. Kõige arvukamalt oli valijaid Tallinna Lasnamäe Centrumi jaoskonnas, kus hääletas 618 inimest.

Nelja aasta eest toimunud kohalikel valimistel oli esimese päeva õhtuks maakonnakeskustes hääletanud 4215 inimest, e-hääle oli andnud 15 240 valijat.

Ööpäevaringselt toimuv elektrooniline hääletamine lõpeb 11. oktoobril kell 18. Maakonnakeskuses on võimalik hääletada 8. oktoobri kella 20 sõltumata hääletaja registrijärgsest elukohast. Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid üheksa ja Tartu linnas kuus. Eelhääletamine kõigis 557 valimisjaoskonnas toimub 9.-11. oktoobrini.

Valimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Riik teeb toetuse väljamaksed üksi elavatele pensionäridele

Võrumaa Teataja

Sotsiaalkindlustusamet maksab neljapäeval esmakordselt üksi elava pensionäri toetust 83 749 inimesele summas 9,6 miljonit eurot.

Toetust makstakse sarnaselt pensioniga, kas ülekandega või posti teel kojukandena, teatas sotsiaalkindlustusamet.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse inimesele, kes ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini on vanaduspensionieas, elab rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle kättesaadav vanaduspension on alla 470 euro.

Toetuse suurus on 115 eurot, seda makstakse üks kord aastas oktoobrikuus koos pensioniga. Toetust ei pea ise taotlema, vaid sotsiaalkindlustusamet maksab selle välja automaatselt registri andmete alusel.

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka eestkostjatel ning eestkostetavatel, hooldekodude elanikel ning inimestel, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, kuid kellega samale aadressile sisse kirjutatud inimene viibib hooldekodus.

Selle nädala alguses saadab sotsiaalkindlustusamet ka teavituskirjad kõikidele, kellele makstakse üksi elava pensionäri toetust.

Ratas arutas Võrumaal tervishoiu ja ettevõtluse arenguvõimalusi

Lõuna-Eesti Haigla  FOTO: Jürgen Randma

Peaminister Jüri Ratas viibis kolmapäeval ringreisil Võru maakonnas, kus kohtus Lõuna-Eesti Haigla juhtidega, külastas puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter ning kohalikku ettevõtet Barrus AS-i.

Kohtumisel Lõuna-Eesti haigla juhtidega oli kõne all nii tervishoiu rahastamine, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet kui haiglate seisukohast oluline ületöö tasustamise aspekt. „Aastaid lahendamata kitsaskohad tervishoiu valdkonnas tähendasid selgelt, et vana süsteemiga enam edasi minna ei ole võimalik,“ sõnas Ratas. „Valitsus võttis siinkohal vastu väga olulise ja märgilise otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ning suunata tervishoidu lisaraha.“

Valitsuse otsusega on järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks lisandumas kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. „Põhieesmärk on ainult üks – vähendada arstijärjekordade pikkust ning et arstiabi oleks kättesaadavam ja kiirem igale eestlasele. Usun, et valitsus on tervishoiu rahastamise reformiga astunud suure sammu selles suunas,“ lisas peaminister.

Tsenter FOTO: Jürgen Randma

Pärastlõunal väisas peaminister kompetentsikeskust Tsenter, mis aitab puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks. Peaministri sõnul on Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, aga veelgi enam parandamiseks, vaja järgnevatel aastatel teha olulisi investeeringuid tööstuse kaasajastamisse. „Kompetentsikeskuse töö aitamaks firmadel juhtida tootearendust, juurutada digitaalseid lahendusi ning seeläbi saavutada kõrgem lisandväärtus, on siinkohal märkimisväärne,“ lausus Ratas.

Lisaks külastas peaminister Ratas ringsõidul puidutöötlemisega tegelevat Barrus AS-i, kus firma esindajad tutvustasid ettevõtte tegevust, tootmiskomplekse ning tulevikuplaane. Kohtumisel arutleti võimalusi, kuidas riik saaks soosida ettevõtlusaktiivsust maapiirkondades. Ehkki suurimaks väljakutseks on endiselt tööjõuprobleem, võib peaministri sõnul ettevõtlust toetavaks mehhanismiks olla ka atraktiivse elukeskkonna pakkumine. „Riigi investeeringud infrastruktuuri, haridusvõrgu kaasajastamine ja arendamine ning transpordiühenduste olemasolu eest hoolitsemine, olgu see siis dotatsioonidega bussi- või rongiliiklusesse aitavad tagada, et ükski Võrumaa inimene ei peaks parema elujärje saamiseks kolima Tallinna,“ lausus Ratas.

Barrus AS FOTO: Jürgen Randma

Kadunud 51-aastane Aivar leiti üles

Nädala alguses Võrumaal kadunuks jäänud mees võttis telefoni teel lähedasega ühendust.

Lõuna prefektuuri teatel võttis 51-aastane Aivar, kes teisipäeval kadunuks jäi, telefonitsi lähedastega ühendust ning on teada, et politsei abi ta ei vaja.

Meest nähti viimati teisipäeva hommikul Võru vallas oma kodu juurest punase autoga lahkumas.

4. oktoober 2017 Politsei otsib 51-aastast Aivarit, keda nähti viimati teisipäeva hommikul Võru vallas oma kodu juurest punase autoga lahkumas.

Aivar lahkus oma kodust teisipäeva hommikul punase Volkswagen Golfiga, mille registreerimismärk on 215 AXV, teatas kolmapäeval BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

"Lähedased ootasid Aivarit sama päeva õhtuks koju, kuid sinna ta ei naasnud ning teisipäeval ja kolmapäeval ei ole mehest midagi teada. Olgugi, et kodus oli lahkumise eel lahkheli, on see Aivari puhul ebatavaline käitumisviis nii pikaks ära jääda. Peame veenduma ega tema tervis või elu ohus pole,“ ütles uurija Margus Puhm.

Mehe telefon on välja lülitatud, mistõttu positsioneerimisega tema asukohta selgitada ei saa. Politsei on püüdnud leida meest kohtadest, kus ta tõenäoliselt aega veeta või viibida võiks, ent seni pole need kontrollkäigud tulemust andnud. Pole teada, mis Aivaril kodust lahkudes seljas võis olla. Küll avaldas politsei lootust, et mehe leidmisel on abiks tema punane Volkswagen. „Auto leidmisel leiame suure tõenäosusega ka Aivari enda,“ ütles Puhm.

Politsei palub teisipäeval või kolmapäeval Aivarit või numbriga 215 AXV punast Volkswagen Golfi näinud inimestel helistada telefonil 112.

Tänavu on Eestis aids diagnoositud 15 inimesel

pixabay

Oktoobri alguse seisuga on Eestis tänavu HIV diagnoositud 177 inimesel ja aidsi haigestumine on tuvastatud 15 korral.

HI-viirus on diagnoositud 81 inimesel Tallinnas, 40-l Ida-Virumaal, 24-l Narvas, üheksal Tartumaal, kuuel Pärnumaal, viiel Harjumaal, kolmel Saaremaal, kahel Võrumaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal ning ühel Raplamaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, märkis terviseamet.

HIV tõbi diagnoositi seitsmel inimesel Tallinnas, kolmel Narvas ning ühel Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Saaremaal ning Pärnumaal.

Mullu diagnoositi terviseameti andmetel HIV 229 inimesel ja aids 41 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9669inimesel, sealhulgas aids 509 inimesel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD